Põhja-Tallinnas kogutakse vihjeid rottide leviku kohta

Põhja-Tallinna linnaosa ootab elanikelt augusti keskpaigani infot näriliste asurkondade kohta, et suunata tõrjetöid õigesse kohta. Eksperdid rõhutavad, et linnaelanike panus ja korrastatud jäätmemajandus on kahjurite ohjamisel võtmetähtsusega.

Põhja-Tallinna linnaosavalitsus on algatanud elanike teavituskampaania, mille raames kogutakse kuni augusti keskpaigani teateid rottide ja hiirte leviku kohta. Eesmärgiks on kaardistada peamised kahjustuspiirkonnad, et tõrjeoperatsioone sihipärasemalt läbi viia.

Vastutus ja tõrje keerukus

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti kommunikatsioonispetsialisti Kadri Karnau sõnul linnavalitsus näriliste arvukust ei monitoori, kuna usaldusväärsete andmete kogumine on sedalaadi loomade puhul võimatu. Seetõttu on kodanike tähelepanekud ja märguanded linnaosale äärmiselt olulised.

Siiski rõhutab Karnau, et pealinnas kehtib hajutatud vastutuse põhimõte. «Koloonia avastamisel tuleks kõigepealt rääkida erakinnistu omaniku või korteriühistuga, kes vastutab näriliste tõrje eest. Linn ja linnaosavalitsus saavad tõrjet teha üksnes oma hallatavatel aladel,» selgitas Karnau.

Bioloogilised tõkked ja eksiarvamused

Eesti loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu selgitab, et näriliste täielik hävitamine linnakeskkonnast pole reaalselt võimalik. Kui üks asurkond likvideeritakse, vabaneb elupaik kiiresti uutele tulijatele. Lisaks muudab tõrje keeruliseks rottide neofoobia ehk hirm uute objektide ees. Kui keskkonda tekib uus lõks või mürgikarp, kulub loomadel aega enne, kui nad selle lähedusse julgevad tulla.

Levinud on eksiarvamus, nagu saadaksid rotid mürki proovima karja nõrgemad isendid. Sarapuu sõnul on tegelikkus teistsugune: «Dominantsed isendid ei lähe uusi asju kontrollima, sest neil on oma kindlad rajad ja toimiv toidubaas. Hierarhias madalamal asuvad nõrgemad liikmed on aga sunnitud otsima uusi toitumiskohti ja liikumisteid. Seetõttu satuvad just nemad esimestena mürkide ja lõksude otsa.»

Kuidas närilisi kodust eemal hoida

Spetsialistide sõnul on kõige tõhusam tõrje tegelikult ennetus. Praegune soe aeg on ideaalne, et kontrollida kodu närilistekindlust enne sügist, kui külmad ilmad sunnivad kahjureid soojematesse ruumidesse tungima.

«Tuleks leida väikesed pilud ja avad, kust rotid ja hiired tuppa saavad, ning need hoolega kinni katta. Teiseks tuleb loomulikult kontrollida toidujäätmeid, et need ei oleks lihtsasti kättesaadavad,» rõhutas Sarapuu. Karnau lisab, et vältida tuleks ka lindude ja oravate toitmist, kuna maha pudenenud seemned ja toit meelitavad närilised elamute lähedusse.