Põhja prefektuuri küberekspert: kelmid kasutavad Eesti avalikke registreid ohvrite leidmiseks

Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt selgitas, et Eesti avalikud registrid muudavad kelmide töö lihtsamaks. Kurjategijad teevad enne helistamist põhjaliku eeltöö, kasutades lihtsasti kättesaadavat ettevõtete infot.

Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt tõi Kuku raadio saates «Krimiraadio» välja, et Eestis on petturite töö tehtud osaliselt kergemaks tänu avalikele registritele. Kuna ettevõtete andmed on vabalt kättesaadavad, saavad kelmid juba enne helistamist teada väga palju potentsiaalsete ohvrite kohta.

Kelt selgitas, et kurjategijad ei vali oma ohvreid juhuslikult — enne kontakti võtmist tehakse põhjalik eeltöö. Avalikest andmebaasidest on võimalik leida infot ettevõtete juhtide, käivete ja muude oluliste andmete kohta, mis aitab pettuse ohvrile veenvamaks muuta.

Eesti registrite avalikkus on ühelt poolt oluline läbipaistvuse tagamiseks, kuid teisalt loob see kelmidele soodsa keskkonna sihtmärkide väljaselgitamiseks. Hannes Keldi sõnul on seega tavaettevõtjatel ja eraisikutel oluline olla teadlik sellest ohust ning suhtuda kõikidesse ootamatutesse kõnedesse kriitiliselt, eriti kui helistaja näib teadvat teie kohta palju isiklikku infot.