Põhja-Euroopa ehitab NATO jaoks liiga väikest sõjaväge

Rootsi Kuningliku Kaitseakadeemia raportist selgub, et NATO kirdetiib on tugevam kui kunagi varem, kuid Põhja-Euroopa riigid ehitavad endiselt ebapiisavalt maavägede ja seepärast liiga aeglaselt. Analüütik Meelis Oidsalu kirjutab, kuidas Rootsi, Taani ja Norra väekoondiste suurus on Balti riikide jaoks kriitilise tähtsusega.

Rootsi Kuningliku Kaitseakadeemia hiljutine uurimus tõstatab märkimisväärse küsimuse NATO Läänemere-äärsete riikide kaitsevõimekuse kohta. Kuigi liitlasuse kirdetiib on saavutanud seni nähtamatu tugevuse, kujuneb välja problemaatiline vastuolu: Põhja-Euroopa riigid, Rootsi, Taani ja Norra, jätkavad suhteliselt väikeste maavägede ehitamist ning teevad seda pidurdava tempoga.

Rootsi kaitseakademeetika poolt dokumenteeritud trend näitab, et kuigi NATO positsioon Läänemere piirkonnas on arvestatav, ei vasta Põhjamaade sõjaväeline taristu reaalsele ohuolukorrale. Balti riikide, Eesti, Läti ja Leedu, jaoks on see küsimus otseselt seotud nende rahvusvahelise ohutuseta. Põhjamaade väekoondiste suurused ja nende kiired reageerimisviisid määravad suurel määral terve regiooni kaitsevalmidust.

Probleem seisneb selles, et Rootsi, Taani ja Norra peavad olema valmis toime tulema mitmel lahingukollapel, Läänemerelt Arktikani. See laialdane vastutus nõuab märkimisväärselt suuremaid ressursse, kui riigid praegu eraldavad. Toimetaja Meelis Oidsalu järgi on tegemist absurdselt alahinnatud prioriteediga, mis võiks kahjustada kogu NATO kirdetiiva kriisiolukorras reageerimissuutlikkust.

Balti riikide jaoks on see sisulist tähendust omav, kuna nende julgeolekutarantii sõltub suurel määral Põhjamaade võimest kiiresti mobiliseerida ja juurutada ressursse. Aeglane väeehitus ja liiga vähesed väekoondised loovad lünga, mis võib potentsiaalselt ohustada kogu NATO ida-ääre stabiliseerimist ja vastupidavust.