Põhja-Etioopia relvakonflikt süveneb hirmuga piirkondliku proksisõja ees

Põhja-Etioopia relvakonflikt süveneb hirmuga piirkondliku proksisõja ees

Põhja-Etioopias on seitsmest relvarühmitusest koosnev liit alustanud võitlust riikliku kaitseväega, mis on tekitanud diplomaatilisi pingeid naaberriikidega. Eksperdid hoiatavad, et kuigi tegemist on siseriikliku kriisiga, võib Aafrika Sarve ebastabiilsus soodustada konflikti laienemist.

Poliitika

Põhja-Etioopias on viimase nädala jooksul teravnenud relvakonflikt, kus valitsusvastane liit nimega „Etioopia Rahvaste Ellujäämisliit“ on astunud avatud võitlusse Etioopia riikliku kaitseväega (ENDF). See liit ühendab seitset relvastatud rühmitust, mis vastustavad peaminister Abiy Ahmed valitsust ja mida juhib Tigray Rahvabastusrinne (TPLF).

Etioopia kaitseväe juhataja, välimarssal Birhanu Jula, on süüdistanud naaberriike Eritread, Sudaani ja Egiptust mässuliste jõudude aktiivses toetamises. Need süüdistused on toonud kaasa diplomaatilise kriisi, kuna nimetatud riigid on kõik ametlikult eitanud igasugust seotust Etioopia sisekonfliktiga.

Süüdistused ja vastusüüdistused

Sudaani sõjaväevalitsus lükkas väited ümber kui alusetud, vastates omakorda süüdistustega, et Etioopia toetab tegelikult hoopis Sudaani kodusõjas osalevat RSF-i (Rapid Support Forces) miilitsat. Sudaan on olnud verises kodusõjas alates 2023. aasta aprillist. Addis Abeba ja RSF-i vahelisi suhteid on tähelepanelikult jälgitud, sealhulgas on teateid väidetavast RSF-i väljaõppelaagrist Etioopia piirialal Benishangul-Gumuzis.

Egiptus on samuti süüdistused ühemõtteliselt tagasi lükanud, väites, et Etioopia üritab veeretada vastutust oma siseriiklike probleemide eest naabritele. Eritrea, kes oli varem seotud 2020.-2022. aasta Tigray sõjaga, on samuti distantseerunud praegusest eskaleerumisest, ehkki analüütikud peavad Eritrea potentsiaalset seotust usutavaks, pidades silmas sügavat umbusaldust Abiy Ahmed ambitsioonide suhtes tagada Etioopiale juurdepääs merele, vajadusel ka jõuga.

Piirkondlikud huvid ja ohuallikad

Friedrich Eberti Fondi Etioopia büroo juht Susanne Stollreiter selgitas, et kuigi tegemist on peamiselt siseriikliku konfliktiga, on sellel selge välispoliitiline mõõde tänu paljudele osapooltele, kellel on piirkonnas oma huvid. Stollreiter rõhutas, et Aafrika Sarve ebastabiilsus loob olukorra, kus konflikti edasine areng on ettearvamatu.

„Kui see konflikt eskaleerub, võib see kaasa tuua suure tulekahju üle kogu Aafrika Sarve piirkonna, arvestades siinseid erinevaid konfliktidünaamikaid,“ hoiatas Stollreiter. Rahvusvahelise Kriisigrupi (ICG) analüütik Magnus Taylor märkis siiski, et vaatamata pingetele pole seni otseseid tõendeid selle kohta, et Sudaani armee või RSF osaleksid vahetult lahingutes Etioopias. Samuti ei ole Taylori hinnangul praegu selgeid märke sellest, kuidas Pärsia lahe riikide osalus võiks otseseks proksisõjaks kujuneda, ehkki nende mõju ja kohalolu piirkonnas on märkimisväärne.

Ava rakenduses →