Põhikoolide lai keelevalik tekitab gümnaasiumides õppetöö korraldamisel raskusi

Põhikoolide vaba keelevalik tähendab, et paljud õpilased ei saa gümnaasiumis oma senise teise võõrkeele õppimist jätkata, sundides peresid otsima alternatiivseid lahendusi. Haridusministeerium peab probleemi lahendatavaks, kuid koolijuhid näevad olukorras tõsist ressursipuudust.

Eesti põhikoolides pakutav teise võõrkeele valik on viimastel aastatel märgatavalt mitmekesistunud, ulatudes nüüdseks 15 erineva keeleni. Kuigi see annab õpilastele vabaduse õppida ka vähem levinud keeli, on see tekitanud praktilise probleemi gümnaasiumitasandil: paljudes koolides puuduvad võimalused nende haruldaste keelte õpet jätkata, mistõttu õpilased peavad pooleli jätma aastatepikkuse keeleõppe või leidma alternatiivseid võimalusi.

Lapsevanemate ootused ja erakursused

Paljud pered seisavad nüüd silmitsi olukorraga, kus nende laps peab gümnaasiumi astudes oma õpitud teise võõrkeele vahetama, kuna uues koolis vastavat õpetajat ei ole. See on sundinud lapsevanemaid investeerima eratasulistesse kursustesse. Üks lapsevanem tõdes, et kuna tema lapse gümnaasiumis hispaania keelt ei pakuta, tuli neil otsida eratunde, et senised teadmised ei hääbuks.

Keelekeskuste esindajate sõnul on nõudlus keelekursuste järele kasvanud, eriti soome ja prantsuse keele osas. „Kõige rohkem on soovitud seni soome keelt. Seda soovitakse ka online'is,“ märgiti. Kinnitust mööda on huvi tulnud üle Eesti, mitte ainult Tallinnast, kus kursuste hinnad jäävad alla 100 euro kuus.

Ministeeriumi ja koolide erimeelsused

Haridusministeeriumi esindaja selgitas, et ministeerium ei näe praeguses korralduses otsest probleemi. Tema sõnul peab kool pakkuma B-võõrkeele õpetamise võimalust, kuid kui õpilane soovib jätkata gümnaasiumis keelega, mida kool ei paku, on tegemist valikuga, mida sageli katavad vanemad ise. Ministeeriumi hinnangul peaks gümnaasium pakkuma võimalust alustada uue keele õppimist nullist või tunnustama väljaspool kooli omandatud tulemusi.

Koolijuhid hoiatavad aga, et keerulisemad ajad on alles ees. „Tänavused põhikooli lõpetajad on esimene lend, kel tuli vene keele asemel valida mõni muu võõrkeel,“ selgitati. Koolide hinnangul ei ole rahaliselt võimalik avada gümnaasiumis keelerühmi iga õpilase individuaalse soovi järgi. Seisukohana rõhutatakse, et tuleks teise võõrkeele valikut põhikoolis piirata, et tagada õppetöö järjepidevus gümnaasiumis, pakkudes vähemlevinud keeli pigem valikainetena.