Pluutol asuval Sputnik Planitial leiti märke vedela lämmastiku voolamisest

Teadlased on avastanud Pluuto põhjaosas asuval Sputnik Planitial tumedaid jälgi, mis viitavad vedela lämmastiku tõusmisele läbi jääkihi pinnale. 31. juulil 2026 teadusajakirjas Planetary Science Journal avaldatud uuring pakub välja uue mehhanismi, kuidas kääbusplaneedi sisemusest pärit aine võib tänapäeval pinnale jõuda.

Sputnik Planitia hiiglaslikul jäisel tasandikul Pluuto põhjaosas on märgatud tumedaid jooni ja hajusat varjutust, mis teadlaste hinnangul viitavad vedela lämmastiku tõusmisele läbi jääkihi pinnale. Uurimisrühma juhtis Southwest Research Institute'i teadlane Alan Stern ning tulemused avaldati 31. juulil 2026. See on esimene kord, kui on esitatud teaduslik põhjendus vedela aine voolamiseks Pluuto pinnal tänapäeval.

Vedeliku tõusmine pinnale

Sputnik Planitia on üle miljoni ruutkilomeetri suurune ala, mida katab paks lämmastikjää kiht. Pinnastruktuur koosneb 20-35 kilomeetri laiustest hulknurksetest piirkondadest, mis on märk pidevast konvektsioonist ehk jää aeglasest liikumisest, sarnaselt keeva vedelikuga. New Horizonsi kosmosesondi jäädvustatud piltidel on näha tumedaid jooni, mis kulgevad piki nende piirkondade servi ja koonduvad madalamatesse kohtadesse, käitudes sarnaselt voolava vedelikuga.

Erinevalt Maast, kus vesi on jääst raskem ja vajub sulades alla, on vedel lämmastik Pluuto tingimustes umbes 11% kergem kui tahke jää. Seetõttu tekib kääbusplaneedi sisemuses soojuse toimel sulanud lämmastik, mis otsib teed pinnale, tungides läbi jääkihi nagu magma Maa koorikus. Kui rõhk muutub piisavalt suureks, murrab vedelik läbi kuni meetrilaiuste lõhede pinnale, voolates umbes kilomeetri jagu, enne kui see ümbritsevas külmas keskkonnas tahkestub.

Teooria edasine testimine

Sarnased geoloogilised protsessid võivad teadlaste hinnangul toimuda ka mujal päikesesüsteemi äärealadel. Autorid märgivad, et see teooria võiks aidata selgitada Neptuuni kaaslasel Tritonil täheldatud geisrite toimimist. Samuti nähakse ühe võimaliku sihtmärgina kääbusplaneet Eridat, mille pind on samuti rikkalik lämmastikjää poolest. Praegu on tegemist hüpoteesiga, kuna New Horizonsi kaamerate lahutusvõime ei võimalda nii kitsaid jääpragusid otse vaadelda.