PISA testid ja Ida-Virumaa haridusuuendused

Eesti haridussüsteemi jätkuv kõrge positsioon PISA testides tekitab küsimusi, kuidas mõjutab üleminek eestikeelsele õppele Ida-Virumaa koolide tulemusi. Reformi tegeliku mõju kajastumine rahvusvahelises statistikas võtab aega, olles hinnatav alles 2031. aasta testides.

Eesti haridussüsteemi stabiilselt kõrge tulemus rahvusvahelises PISA võrdlustabelis on kinnitus süsteemi kvaliteedist, vaatamata igapäevastele väljakutsetele. Õpetajate nappus, palgavaidlused ning õpilaste nutiseadmetest tingitud lugemisharjumuste vähenemine ei ole suutnud Eesti hariduse üldist taset märgatavalt langetada.

Ida-Virumaal on haridusvaldkonna suurimaks väljakutseks eestikeelsele õppele üleminek, mis sai alguse 2024. aastal. Varasemad PISA andmed on näidanud, et vene õppekeelega koolide tulemused on püsinud keskmisest nõrgemad, mistõttu on tähelepanu suunatud reformi mõjule õppekvaliteedis.

PISA testid toimuvad kolmeaastaste tsüklitena ning mõõdavad 15-16-aastaste õpilaste taset, mistõttu võtab reformi tegeliku mõju kajastumine statistikas aega. 2024. aastal eestikeelsele õppele üle läinud neljanda klassi õpilased jõuavad testiealiste hulka alles järgmise kümnendi alguses.

Prognooside kohaselt on 2028. aasta test veel liiga varajane täieliku pildi saamiseks, kuna reformi mõju peab jõudma süsteemi läbi mitme kooliastme. 2031. aastal läbi viidav PISA hindamine annab seevastu esimese tõsiseltvõetava andmestiku selle kohta, kuidas on eestikeelse õppe rakendamine mõjutanud Ida-Virumaa õpilaste akadeemilist sooritust.