PISA 2025: Eesti õpilased on Euroopas esikohal, kuid lugemisoskus langeb

Värsked PISA uuringu tulemused tõstavad Eesti õpilased loodusteadustes, matemaatikas ja arvutuslikus probleemilahenduses Euroopa liidrite sekka. Samas on viimaste aastate jooksul vähenenud õpilaste lugemisoskus ning koolides on süvenenud probleemid õpetajate puuduse ja kiusamisega.

2025. aasta PISA uuringu tulemused kinnitavad Eesti haridussüsteemi tugevust Euroopas, kus Eesti õpilased saavutasid loodusteadustes, matemaatikas ja arvutuslikus probleemilahenduses regiooni esikoha. Üldises kolme valdkonna keskmises tulemuses on Eesti 511 punktiga Euroopa tipus, edestades Ühendkuningriiki, Iirimaad ja Šveitsi.

Loodusteadustes platseerusid Eesti 15-aastased noored 527 punktiga maailma edetabelis kuuendale kohale. Matemaatikas saavutati 508 punktiga kaheksas koht maailmas ja kolmas koht OECD riikide seas. Arvutuslikus probleemilahenduses oli Eesti tulemus seitsmes koht rahvusvahelises arvestuses.

Euroopa tipppositsioon ja lugemisoskuse langus

Vaatamata tugevale üldpositsioonile on uuringus märgata pikaajalist langustrendi, eriti lugemisoskuses. Eesti õpilaste keskmine tulemus lugemises oli 499 punkti, mis on 24 punkti madalam kui 2018. aastal. Aastatega on vähenenud õpilaste suutlikkus tekste kriitiliselt hinnata ja omavahel seostada. Samuti on matemaatikas näha kerget langust, kui võrrelda 2022. aasta tulemusi 2025. aasta omadega.

Sooline lõhe on endiselt märgatav: tüdrukud edestavad poisse lugemises 25 punktiga, samas kui matemaatikas on poisid tüdrukutest 13 punkti eespool. Eesti õppekeelega koolide õpilased edestavad vene õppekeelega koolide õpilasi 31 punktiga.

Haridussüsteemi kasvavad murekohad

Lisaks akadeemilistele tulemustele tõi uuring välja sotsiaalseid probleeme koolikeskkonnas. Kiusamise levik on võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud, ulatudes nüüd 27 protsendini õpilastest, kes puutuvad kord kuus või sagedamini kokku vähemalt ühe kiusamisvormiga.

Koolijuhtide tagasiside viitab ka ressursipuudusele. 65 protsenti õpilastest õppis koolides, kus õpetajate nappus takistas õppetööd vähemalt mõningal määral, mis on märgatavalt kõrgem kui OECD 39-protsendiline keskmine. Tugipersonali puuduse all kannatas 43 protsenti õpilastest. Positiivse poole pealt on õpilaste eluga rahulolu indeks tõusnud 7,4 punktini, mis on võrreldav 2015. aasta tasemega.

Uuringus osales 6304 õpilast 204 koolist üle Eesti, esindades kokku ligikaudu 14 600 noort.