Pirita jõel aerutav vanaema murrab stereotüüpe keskeast

Keskeakriis ei pea tähendama vaid tüüpilisi valikuid nagu mootorratta ostmine või aiandus. Üks äsja vanaemaks saanud naine vahetas kudumisvardad süsinikaeru vastu ja avastas enda jaoks kirgliku aerutamisharrastuse.

Kui paljud seostavad viiekümnendat eluaastat ja vanaemaks saamist pigem rahulikuma elutempo või kudumishobiga, siis Greta Kaupmees valis teistsuguse tee. Ta loobus traditsioonilistest keskea harrastustest ning suunas oma energia hoopis aerutamisse.

Selle asemel, et soetada endale lugemisprille või kodutarbeid, investeeris ta korralikku süsinikaeru. Naine tunnistab, et tegemist oli märkimisväärse kulutusega, mis ületas tema esialgsed ootused. Küll aga ei pidanud ta muretsema paadi pärast, sest vajaliku varustuse laenutamine on võimalik Pirita aerutamisklubis.

Uus kirg röövib nädalavahetused

Praeguseks on aerutamisest saanud tegevus, mis dikteerib suuresti tema vabade päevade graafikut. Kui veel mõned aastad tagasi tundus talle mõte kümnete kilomeetrite pikkustest jõeretkedest ja võistluskalendri järgi puhkuste planeerimisest kauge ja võõras, siis nüüdseks on sellest saanud tema elustiili lahutamatu osa.

See elumuutus näitab, et huvi spordi ja aktiivse eluviisi vastu ei sõltu vanusest, vaid tahtmisest uusi väljakutseid vastu võtta. Nüüd veedab ta oma nädalavahetusi aktiivselt mööda Eesti jõgesid sõites, murdes stereotüüpe sellest, mida tähendab olla viiekümnendates naine.