Pinged Rootsi Kirunas: kaevandushuvid ja saamide maavaldused põrkuvad enne valimisi

Rootsi Kiruna lähistel on süvenenud vastasseis valitsuse ja põlisrahva saamide vahel, kuna riik kavandab maavarade kaevandamise laiendamist traditsiooniliste põhjapõdrakarjamaade arvelt. Poliitilised pinged on kasvanud, kus Kristlikud demokraadid seavad majandusliku ressursikasutuse saamide õigustest kõrgemale.

Rootsi põhjaosas asuva Kiruna ümbruses on kasvanud vastasseis riikliku kaevandusettevõtte LKAB plaanide ning kohaliku saami kogukonna vahel, kes kardab oma elatusviisi ja kultuuripärandi kadumist. Pingeid on võimendanud poliitilised avaldused, kus on seatud kahtluse alla põlisrahva õigused maakasutusele.

Ebba Busch, Rootsi asepeaminister ja energiaminister, on avalikult kritiseerinud põhjapõdrakasvatust kui majandustegevust, millel on piiratud tähtsus, kuid mis hõivab suuri maa-alasid. Tema erakond Kristlikud demokraadid on valimiskampaanias nõudnud põhjapõtrade arvukuse vähendamist ning riikliku vastutuse taastamist maade üle, mida saamid praegu karjatamiseks kasutavad.

Vaidlus maavarade ja karjamaade üle

Konflikt keskendub LKAB kavale laiendada raudmaagi kaevandamist Kiruna lähistel asuvasse Per Geijeri leiukohta. See piirkond sisaldab Euroopa suurimaid teadaolevaid haruldaste muldmetallide varusid, mida Rootsi valitsus ja Euroopa Liit peavad strateegiliselt oluliseks, et vähendada sõltuvust Hiina impordist ja edendada tuumaenergeetikat.

Saami parlamendi liige Åsa Larsson Blind on teravalt kritiseerinud valitsuse hoiakut, nimetades seda põlisrahva vaenulikuks. Gabna saami kogukonna juht Lars-Marcus Kuhmunen märkis, et kaevanduse laiendamine lõikaks läbi ühenduse põhjapõtrade poegimisalade ja mägiste karjamaade vahel. Tema hinnangul ohustab kavandatav tööstusprojekt kogu saami kogukonna püsimajäämist ja võib käivitada ulatusliku industrialiseerimise.

Kristlike demokraatide juhatuse liige Peter Kullgren kaitses valitsuse seisukohta, märkides, et riigil on kohustus kaaluda põlisrahva õigusi vastakuti teiste avalike huvidega. Tema sõnul on maavarad strateegiliselt olulised nii Rootsile kui ka Euroopale, mistõttu on riigil vajadus langetada otsuseid, kui erinevad avalikud huvid põrkuvad.

LKAB pressiesindaja kinnitas, et kaevanduse laiendamise protsess on alles algusjärgus. Ettevõte on esitanud Rootsi mäeametile hinnangu põhjapõdrakasvatusele avaldatava mõju kohta ning konsultatsiooniprotsess on praegu pooleli.