Pinged Poolas: Ukrainlaste vastane vägivald Wrocławis ja Płockis kasvab

Poolas on registreeritud märgatav kasv ukrainlaste vastu suunatud vihakuritegudes, mida saadavad ühiskondlikud pinged ja muutused suhtumises sõjapõgenikesse. Juhtumid ulatuvad füüsilistest rünnakutest Wrocławis ja Płockis kuni ajaloolistest vaidlustest tingitud diplomaatiliste hõõrumisteni.

Wrocławis ründasid tundmatud isikud 26. juulil tänaval ukrainlastest paari, Anastassia Kitsaid ja tema kaaslast Maksõmi, pärast varasemat konflikti poes, kus ründajad kasutasid rahvuslikku solvangut. Vägivallateo käigus löödi mõlemat kannatanut rusikate ja jalgadega, misjärel nad toimetati haiglaravile. Wrocławi linnapea mõistis intsidenti teravalt hukka, märkides: «Meie linnas ei ole ega saa olla ruumi vihkamisest, ksenofoobiast või rahvuslikest eelarvamustest ajendatud vägivalla suhtes.»

Vägivallapuhangud tänavatel

Sarnane vahejuhtum leidis aset ka Płockis 27. juunil. Natalja Melnõk rääkis, et tema 15-aastane poeg ja selle sõber sattusid bussis rünnaku ohvriks, kui üks reisija kuulis neid ukraina keeles kõnelemas. Ründaja nõudis noormeestelt poola keele kasutamist ja viskas nad seejärel järgmises peatuses bussist välja, olles eelnevalt poisse füüsiliselt rünnanud. Politsei algatas juhtumi uurimise alles pärast ametliku kaebuse esitamist.

Poola ajakirjanduse andmetel on viimase kuue kuu jooksul registreeritud 30-protsendiline kasv ukrainlaste vastu toime pandud vihakuritegudes. Internetis leviv rahulolematus ja vaenulik retoorika on mõjutanud ühiskondlikku atmosfääri.

Kallutatud avalik arvamus

Avaliku arvamuse küsitlused viitavad toetuse vähenemisele Ukraina pagulaste suhtes. Kui 2022. aastal toetas ukrainlaste vastuvõtmist 94 protsenti poolakatest, siis sel suvel läbi viidud küsitluses oli see toetus langenud 42 protsendini. Üle poole vastanutest ehk 52 protsenti on seisukohal, et täiendavaid sõjapõgenikke ei tohiks enam vastu võtta.

Suhtumist on mõjutanud elukalliduse tõus ning debatid, mis puudutavad ukrainlastele suunatud riikliku toetuse ulatust, sealhulgas tervishoiuteenuste tasuta kättesaadavust.

Ajalooline taak ja poliitilised pinged

Ühiskondlikku ärevust on võimendanud Varssavi ja Kiievi vahelised ajaloolised vaidlused, eriti seoses Ukraina Ülestõusuarmeega (UPA). Poola parlament on kvalifitseerinud UPA poolt Teise maailmasõja ajal toime pandud rünnakud, milles hukkus ligikaudu 100 000 poolakat, genotsiidiks, mida Ukraina nimetab Volõõnia tragöödiaks.

Diplomaatilised suhted said täiendava hoobi, kui Volodõmõr Zelenski andis ühele sõjaväeüksusele nime, mis viitas UPA-le. See samm vallandas Poolas pahameeletormi ning viis isegi riiklike autasude tagastamiseni. Politoloog Mateusz Kamionka sõnul on mälupoliitika taas muutunud laialdase avaliku debati teemaks.