Pinged Hispaania ja Maroko vahel teravnevad: Ceuta ja Melilla kuuluvad vaidluse alla

Hispaania ja Maroko vahelised suhted on sattunud kriisi pärast rändesurvet Ceuta enklaavis ja Maroko ametnike provokatiivseid avaldusi Hispaania linnade staatuse kohta. Hispaania opositsioon süüdistab peaminister Pedro Sánchezt nõrkuses ja Maroko survele järeleandmises.

Madridis ja Põhja-Aafrika rannikul asuvates Hispaania enklaavides on pinged Marokoga jõudnud uuele tasemele. Suhted kahe riigi vahel on muutunud eriti hapraks pärast seda, kui sel suvel ületas Ceuta piiri üle 70 000 migrandi.

Olukord eskaleerus esmaspäeva õhtul, kui Maroko islamiusu minister Ahmed Toufiq viitas ühel religioossel tseremoonial Rabatist pärit imaamile kui sümbolile, kes kutsus üles vabastama okupeeritud linnu. See otsene viide Hispaaniale kuuluvatele Ceutale ja Melillale, kus elab umbes 170 000 Hispaania kodanikku, on tekitanud Madridis terava reaktsiooni.

Poliitiline vastasseis kodumaal

Hispaania peaminister Pedro Sánchez on sattunud kodu- ja välispoliitiliste rünnakute alla. Konservatiivse Rahvapartei (PP) juht Alberto Núñez Feijóo, kes on küsitlustes praegune soosik peaministri ametikohale, on Sánchezt avalikult kritiseerinud. Tema sõnul käitub valitsusjuht pigem Maroko alamana kui Hispaania peaministrina, lisades, et riik ei tohi alluda naaberriigi väljapressimisele.

Kriitika ei piirdu vaid parempoolsete erakondadega. Paremäärmusliku Vox partei juht Santiago Abascal on nimetanud Ceuta sündmusi sõjaliseks aktiks. Samuti on vasakpoolne Podemos süüdistanud Rabati hübriidsõja pidamises, samas kui Sánchezi valitsuspartner Sumar nõuab parlamendis, et Maroko eemaldataks 2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kaaskorraldajate hulgast.

Geopoliitiline mänguruum

Vaatlejate seas levib mure, et Maroko kuningas Mohammed VI tegutseb kooskõlas USA endise presidendi Donald Trumpi strateegiliste huvidega. Sánchezi vastuseis USA tegevusele Iraani konfliktis ja tema terav kriitika Iisraeli sõjaliste operatsioonide kohta Gazas on teinud temast potentsiaalse sihtmärgi USA ja Iisraeli toetajate silmis.

Samal ajal on Maroko kuningas teinud märgatavaid samme suhete parandamiseks Washingtoniga, nimetades näiteks ühe suure maantee Trumpi järgi. Rahvusvahelise Kriisigrupi Põhja-Aafrika projekti juht Riccardo Fabiani märgib, et Maroko kasutab rändevoogusid strateegilise vahendina. Tema sõnul on see viis näidata USA-le ja Iisraelile, et Maroko suudab Hispaaniat alandada ja oma tahtmist maksma panna.

Hispaania valitsus on püüdnud suhteid Rabatiga säästa, viidates Marokole kui lojaalsele partnerile, kuid 2022. aastal tehtud otsus toetada Maroko plaane Lääne-Sahara osas on tagantjärele vaadatuna pigem julgustanud kui vaigistanud naaberriigi territoriaalseid ambitsioone Ceuta ja Melilla suhtes.