Pilootprojekt lähisuhtevägivalla märkamiseks töötervishoius

President Kaljulaidi fond ja Põhja-Eesti regionaalhaigla käivitavad ühise pilootprojekti, mille raames hakatakse töötervishoiukontrollide ajal tuvastama lähisuhtevägivalla ohvreid ja vägivallatsejaid. Algatuse eesmärk on luua süsteem, mis suunab abivajajad spetsialistide juurde ilma töösuhet ohustamata.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ja President Kaljulaidi fond alustasid pilootprojekti, mis muudab töötervishoiu kontrollid kohaks, kus märgata lähisuhtevägivalla ohvreid ja ka vägivallatsejaid. Projektis osaleb vähemalt kümme töötervishoiuspetsialisti ning selle vältel katsetatakse erinevaid viise, kuidas meditsiinilises kontrollis vägivallajuhtumitega süsteemselt tegeleda.

Abi kättesaadavuse parandamine

Statistika näitab, et suur osa lähisuhtevägivalla ohvritest jääb meditsiinisüsteemis märkamata. Hiljutise üleeuroopalise uuringu kohaselt pöördus vaid 21 protsenti lähisuhtevägivalda kogenud naistest tervishoiu- või sotsiaalsüsteemi poole. Kuna Eestis läbib töötervishoiukontrolli igal aastal ligikaudu 160 000 tööealist inimest, nähakse selles visiidis võimalust jõuda nendeni, kes muidu abi ei otsi.

Projekti raames koolitatakse meditsiinipersonali traumateadlikus suhtlemises ning lähisuhtevägivalla baasteadmistes. Ühe lahendusena kaalutakse küsimuste lisamist emotsionaalse enesetunde küsimustikku, mida töötajad täidavad enne tervisekontrolli, kuid täpne töömetoodika pannakse paika järgmise poole aasta jooksul.

Konfidentsiaalsus ja hirm töökaotuse ees

Lähisuhtevägivallast rääkimine on töökeskkonnas tundlik teema, sest töötajad võivad karta, et tervisega seotud info jõuab tööandjani. Regionaalhaigla ennetustöö valdkonnajuht Kai Kuuspalu nentis, et usaldus on kriitilise tähtsusega.

«Kuna töötervishoiu tervisekontrolli otsuse sisu võib mõjutada edasist töösuhte jätkumist, siis töökaotuse ohu korral jäetakse osa olulist infot avaldamata,» selgitas Kuuspalu. Projektis on rõhutatud, et tööandjale ei edastata andmeid patsiendi isiklike murede kohta; töötervishoiuteenuse osutaja annab tööandjale vaid infot töökorralduse sobivuse kohta.

Fookus ka vägivallatsejatel

Pilootprojekt ei piirdu vaid ohvrite aitamisega, vaid püüab jõuda ka inimesteni, kes ise vägivaldselt käituvad. President Kaljulaidi fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht Hannaliisa Uusma märkis, et vägivallamustrite murdmiseks on oluline tegeleda ka ennetusega.

«Me ei ole leidnud näidet, kus lähisuhtevägivalla märkamist on sellisel viisil süsteemselt töötervishoiuga põimitud,» kommenteeris Uusma. Pilootprojekt kestab 1. aprillini 2027, mille järel hinnatakse tulemusi ja otsustatakse mudeli võimalik laiem kasutuselevõtt teiste teenusepakkujate juures.