Pille Granovski: Eesti kool vajab reformide juures rohkem õpetajate kaasamist

Pikaaegne õpetaja Pille Granovski leiab, et Eesti haridussüsteemi reformimine nõuab inimkesksemat lähenemist ja õpetajate varasemat kaasamist otsustusprotsessi. Ta hoiatab, et pidev "ellujäämiskursuse" narratiiv peletab ameti juurest noori, kuigi töö koolis on endiselt inspireeriv.

Pille Granovski, kes on õpetajana töötanud üle viieteistkümne aasta, kritiseerib praegust kiiret haridusmuudatuste tempot Eestis. Tema hinnangul peavad otsustajad mõistma, et paber kannatab muudatuste elluviimist paremini kui reaalne inimene klassiruumi ees.

Eesti õpetajad seisavad praegu silmitsi korraga mitme suure uuendusega. Üleminek eestikeelsele õppele, tehisaru juurutamine, uued karjäärimudelid ja õppekohustuse muutused nõuavad õpetajalt aega, mida paljudel juhtudel napib. Granovski sõnul jõuavad need uued kohustused tihti tööpäeva lõppu, söödes ära aja, mis peaks olema mõeldud puhkamiseks või eraeluks.

President Alar Karis rõhutas 20. augustil Kadrioru roosiaias peetud kõnes, et ühiskondlikud muutused peavad toimuma hoolivalt, ilma inimesi lõhkumata. Granovski hinnangul sobib see põhimõte suurepäraselt haridusvaldkonda. Ta toonitab, et õpetajaid ja koolijuhte tuleb kuulata enne otsuste langetamist, mitte alles siis, kui on vaja täita tagasisidevorme.

Samas hoiatab Granovski, et õpetajaameti kujutamine üksnes läbipõlemise ja ülekoormuse kaudu teeb süsteemile karuteene. Kui rääkida koolist kui lõputust ellujäämiskursusest, kaob noortel motivatsioon seda tööd valida.

Koolis töötamine pakub endiselt hetki, mis kaaluvad üle bürokraatlikud väljakutsed. Need on momendid, mil õpilane saab uue teadmise või klassikollektiiv leiab ühise keele. Granovski rõhutab, et just nendel põhjustel pühendavad õpetajad end aastakümneteks, hoolimata süsteemi vigadest.