Piirikontroll Eesti ja Läti piiril ei tähenda Schengeni lõppu, vaid kaitset

Eesti ja Läti piir ei pea olema kas täielikult avatud või ööpäevaringselt kontrollitud, väidab analüüs. Poola näide tõestab, et riskipõhine kontroll ja investeeringud välispiiri kaitsesse võivad oluliselt vähendada ebaseaduslikku rännet.

Eesti ja Läti vaheline piir ei pea olema kas täielikult avatud või suletud nagu raudne eesriie. Iklas, Valgas ja Muratis ei ole vaja kehtestada ööpäevaringset passikontrolli iga reisija jaoks, et piiri turvalisemaks muuta. Alternatiive on teisigi.

Poola kogemus alates 7. juulist 2023 näitab, et sisepiiride kontroll võib toimuda paindlikult. Poola on rakendanud kontrolli Leedu ja Saksamaa suunal, kuid see ei tähenda piiripunktide täielikku sulgemist. Sõidukeid peatatakse valikuliselt, lähtudes riski- ja ohuhinnangutest.

Poola peaminister Donald Tusk on rõhutanud, et vaba liikumine Euroopas on endiselt oluline, kuid selle eelduseks peab olema naaberriikide ühine tahe migratsiooni ohjeldada. Poola strateegia on siduda välispiiri kaitse ja sisepiiri kontroll ühtseks tervikuks, kuhu kuuluvad ka luureinfo ja ametkondade koostöö.

Investeeringud ja tulemused

Investeeringud on olnud märkimisväärsed. Kahe aasta jooksul on Poola suunanud oma idapiiri tugevdamisse ligi 700 miljonit eurot. Tänaseks on Poola ja Valgevene vahelisel piiril 190 kilomeetrit 5,5 meetri kõrgust terasaeda ning 220 kilomeetrit elektroonilist seiret.

Tulemused on drastilised: kui 2024. aastal registreeriti 30 475 ja 2025. aastal 29 685 ebaseadusliku piiriületuse katset, siis 13. septembriks 2025 oli neid vaid 472. Eesti jaoks tähendab see, et sisepiiri kontroll võib toimida täiendava filtrina. Leedu piiril saab vahele võtta teisese migratsiooni, mis liigub Balti riikide kaudu edasi. Saksamaa on sama taktikat kasutanud Poola piiril juba alates 2023. aasta oktoobrist.