Piirid, mälu ja identiteet kohtusid Narvas arhiivisuvekoolis

Piirid, mälu ja identiteet kohtusid Narvas arhiivisuvekoolis

Narvas toimus arhiivisuvekool, mille teisel päeval käsitleti väliseesti arhiive, kultuuripärandi tagasijõudmist Eestisse ning Narva ja Ida-Virumaa identiteediküsimusi. Narva muuseumis avatakse 25. juulil näitus "Suurpõgenemine Rootsi 1944", mis jutustab eestlaste põgenemisest üle Läänemere ja kultuuri hoidmisest okupatsiooniajal.

Ida-Virumaa

Narvas kohtusid arhiivi- ja kultuuripärandi spetsialistid suvekoolis, mille teise päeva fookuses olid väliseesti arhiivid, kogukondliku mälu kujunemine ning Narva ja Ida-Virumaa identiteet.

Ettekanded ja esinejad

Ettekandeid pidasid mitmed valdkonna eksperdid: Kristi Metste kirjandusmuuseumist, Katariina Sofia Päts Tartu ülikoolist ning Evelin Varris rahvusarhiivist. Anne Raud Narva muuseumist ja Riina Reinvelt Eesti rahva muuseumist käsitlesid kogukonnaarhiivide kujunemist. Tarmo Johannes rääkis Kanada eesti heliloojast Udo Kasemetsast, Lili Kängsepp-Puun aga kohtumistest Kanada baltisakslaste kogukonnaga.

Narva kultuurilugu lähedalt

Loengute kõrval tutvusid osalejad Narva kultuurilooga kohapeal. Külastati Narva eesti gümnaasiumi, raekoda, Kreenholmi manufaktuuri ja Narva muuseumi kunstigaleriid, kohti, mis sidusid teoreetilised arutelud linna ajaloolise ja tänase kultuuriruumiga.

Suveõhtud lisasid kogemusele emotsionaalse kihi. Narva-Jõesuu liivarannas käidi ujumas, Meretare terassil nautiti pikka põhjamaist päikeseloojangut ning hilisõhtul istuti Narva jõe kaldal, konnade kontsert saateks.

Suveöine jõekallas jättis erilise mulje: Eesti pool siras tuledes, teisel kaldal valitses täielik pimedus. See vaatepilt tähendas rohkemat kui pelgalt elektrit, piir pole ainult joon kaardil, vaid kahe maailma kokkupuutepunkt.

Võrgustik kohtub Riias 2027

Järgmine kohtumine toimub 2027. aasta suvel Riias, kus peetakse BaltHerNeti 8. konverents koos Balti partneritega.

Näitus Narva muuseumis

Koostöö Narva muuseumiga jätkub ka pärast suvekooli lõppu. Rootsi eestlaste liidu, Eesti mälu instituudi ja teiste partnerite ühisnäitus "Suurpõgenemine Rootsi 1944" avatakse muuseumis Rootsi kuningriigi päeval, 25. juulil. Näitus jutustab, kuidas eestlased 1944. aastal üle Läänemere põgenesid ning kuidas võõrsil loodud kogukonnad hoidsid elus eesti keelt, kultuuri ja riiklikku järjepidevust.

Näituse kuraator peab 25. juulil kell 12 loengu eesti keeles ja kell 13 inglise keeles.

Rootsi eestlaste liidu büroosse laekub pidevalt päringuid inimestelt, kes otsivad Rootsi põgenenud sugulaste saatust. «Püüame neid otsinguid alati aidata ning ühendada perekondi nende ühise looga,» ütles liidu esindaja. Need lood jõuavad nüüd tagasi just Narva.

Ava rakenduses →