Petuskeemid Eestis: petturid on muutnud ohvrid politsei suhtes umbusklikuks

Kelmid on muutunud nii veenvaks, et paljud ohvrid ei usu enam isegi sündmuskohale saabunud politseinikke, pidades neid hoopis petturiteks. See muudab kuritegude ennetamise ja sekkumise ametivõimudele märgatavalt raskemaks.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Valmar Viitak tõdeb, et politseinikud puutuvad üha sagedamini kokku kannatanutega, kes keelduvad abi vastu võtmast. See on otsene tagajärg viimastel aastatel levinud petukõnedele, kus kurjategijad ehitavad ohvri ümber keeruka valede võrgustiku.

Skeemi olemus seisneb kannatanu isoleerimises. Petturid veenavad ohvrit, et ta on kaasatud salajasse politseioperatsiooni, mille eesmärk on kurjategijaid tabada. Inimestele sisendatakse, et nad ei tohi kellelegi, sealhulgas lähedastele, toimuvast rääkida, sest see võib uurimist kahjustada. Kui politsei saabub sündmuskohale, olles saanud vihje murelikult lähedaselt, suhtub kannatanu ametivõimudesse sageli umbusklikult. Mõnel juhul on ohver palunud patrullil end tõestada või on küsinud koodsõna, mille kelmid on temaga eelnevalt kokku leppinud.

Manipulatsioon ja usalduse kaotus

«Kui sündmusele reageerinud politseinik koodsõna kannatanule öelda ei oska, peab ta seda justkui kinnituseks, et tegemist ei ole päris politseinikuga,» selgitas Viitak. Selline psühholoogiline mõjutamine võib kesta päevi või isegi nädalaid, mille jooksul luuakse ohvriga näiline usaldussuhe. Kõige rängematel juhtudel on inimesed müünud maha oma vara ja loovutanud kogu raha kelmidele, olles veendunud, et täidavad ametlikke juhiseid.

Sarnast tendentsi täheldab ka Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Tema sõnul pöördub järjest rohkem kliente panga poole, kahtlustades, et pangatöötaja on pettur. Raagmets rõhutab, et kahtluse korral on kõige turvalisem kõne katkestada ja helistada ise panga ametlikule klienditoe numbrile. Samuti saab pank saata teate internetipanka, mis on turvaline kanal infovahetuseks.

Petuskeemide muutuv maht

Omniva Eesti kommunikatsioonijuht Agne Teder märgib, et ettevõtte nime kuritarvitamine on tsükliline. Mõnel päeval ei tule ühtegi pöördumist, teisel päeval võib neid olla kümmekond. See koormab klienditeenindust, kuna inimesed soovivad kontrollida iga saabuva sõnumi või kõne autentsust.

Politsei rõhutab korduvalt, et ametivõimud ei palu kunagi telefonis Smart-ID ega Mobiil-ID koode. Igasugune surve tegutseda kiiresti, nõudmine hoida tehingut saladuses või palve oma raha "kontrollimiseks" ära anda on selged ohumärgid, mis viitavad pettusele.