Peskov: Ukrainaga rahuläbirääkimiste jätkamiseks kokkuleppeid pole

Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov kinnitas, et Moskval puuduvad kokkulepped Ukrainaga rahuläbirääkimiste jätkamiseks ning see peegeldab Putini kindlat seisukohta. Samal ajal süveneb Venemaa annekteeritud Krimmis ja mitmetes Venemaa piirkondades kütusekriis pärast Ukraina droonirünnakuid naftatöötlemistaristu vastu. Ukraina väed viisid läbi edukaid erioperatsioone Krimmi õhutõrjesüsteemide ja sõjaväelennuväljade vastu.

Venemaa presidendi Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov teatas 24. juunil, et Moskval pole Ukrainaga rahuläbirääkimiste jätkamiseks mingeid kokkuleppeid. «Ei, mingeid kokkuleppeid pole,» tsiteeris Interfax Peskovi sõnu. Täna tähistab Ukrainas käiva täiemahulise sõja 1582. päeva.

Moskva hoiab kindlat joont

Peskov rõhutas, et tegemist on Putini põhimõttelise seisukohaga, mille president sõnastas juba kaks aastat tagasi välisministeeriumis. Samal ajal tänas Kremli pressiesindaja USA esindajaid Steve Witkoffi ja Jared Kushnerit nende pingutuste eest konflikti lahendamisel. «Meie arusaamise kohaselt kontaktid jätkuvad,» ütles Peskov.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov lisas, et Moskva ei aktsepteeri Ukraina küsimuses ühtegi ultimaatumit. «Venemaa jaoks on see põhimõttelise tähtsusega küsimus ja me ei raiska oma aega ajutistele, vahepealsetele lahendustele, ammugi ei aktsepteeri me kellegi teise dikteeritud ultimaatumeid,» ütles ta. Lavrov märkis, et Venemaa jääb kindlaks Putini ja Donald Trumpi 2025. aasta augustis Alaskal sõlmitud kokkulepetele.

Vaatamata jäigale retoorikale väitis Lavrov Primakovi lugemiste foorumil kõneledes, et Ukraina konflikti lahendamine on diplomaatia teel endiselt võimalik. Ukraina ametnikud teatasid väljaandele Financial Times, et näevad märke Trumpi valmisolekust tugevdada toetust Kiievile ning avaldada Venemaale suuremat survet sõja lõpetamiseks.

Kriitilised löögid Krimmis

Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) erioperatsioonide keskus «Alfa» viis läbi edukad rünnakud Krimmi poolsaarel: kahjustati õhutõrjesüsteeme Kertši väina lähedal ning Saki ja Hvardiiske sõjaväelennuväljade taristut. Esialgsetel andmetel said Saki lennuväljal kahjustada neli angaari, kus hoiti lennutehnikat. Lisaks tabati kaks S-400 süsteemikompleksi üksust ja kaks «Pantsir-S1» õhutõrjeraketi- ning kahurikompleksi.

SBU teatas, et tegemist on juba neljanda «Pantsir-S1» süsteemiga, mille «Alfa» on selles piirkonnas tabanud. Ukraina rõhutas, et iga hävitatud õhutõrjesüsteem avab uusi võimalusi edasisteks löökideks vaenlase taristu vastu.

Kütusekriis levib Venemaale

Ukraina droonirünnakud naftatöötlemistehastele mais ja juunis on tekitanud Venemaal laialdase kütusekriisi. Annekteeritud Krimmis on bensiinimüük eraisikutele täielikult peatatud ning Sevastopol jäi pärast öisest droonirünnakust elektrita, sihtmärgiks sai Simferopoli soojuselektrijaam.

Alates 24. juunist kehtestati kütusemüügi piirangud ka Kurgani oblastis: elanikud saavad osta kuni 40 liitrit bensiini ja 80 liitrit diislikütust sõiduki kohta. Eelmisel päeval, 23. juunil kehtestati samalaadsed piirangud Penza, Omski, Tjumeni, Novosibirski, Kurski, Belgorodi ja Brjanski oblastis. Kõigis piirkondades kasutavad võimud sarnast keelt, selgitades piiranguid suurenenud nõudluse ja spekulatsioonide vältimise vajadusega.

Rünnakud ja kaotused

Vene väed ründasid 24. juunil öösel Ukrainat 101 drooniga, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 95. Konotopi kesklinnas Sumõ oblastis hukkus droonirünnakus neli inimest, vigastatute seas on teismeline, kaks naist ja mees. Harkivi piirkonnas Balakleya linnas hukkus öösel toimunud droonirünnakus 56-aastane naine ning kahjustada said neli eramut, pood ja kõrvalhoone.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles videopöördumises, et enamik venelasi hakkab juba Putini suhtes kriitiliseks muutuma. «Kõik raskused, millega venelased täna silmitsi seisavad, peaksid viima neid arusaamiseni, et see sõda on päris, ning et see sõda peab lõppema,» sõnas Zelenskõi.