Pereettevõtete riskid Eestis: lahendamata tülid ohustavad äri rohkem kui kehvad otsused

Eesti pereettevõtete juhid hoiatavad, et lahendamata peresuhted ohustavad äri jätkusuutlikkust sagedamini kui ekslikud ärilised valikud. Võtmetähtsusega on varajane kokkulepete sõlmimine, rollide selge jaotamine ja põlvkonnavahetuse aus planeerimine.

Aigar Pindmaa, Kubija hotell-loodusspaa omanik ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president, ning advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark tõdevad, et pereettevõtetes võib isiklike suhete hapestumine osutuda ettevõtte elule ohtlikumaks kui ükski vale investeering või turuolukorra valehinnang.

Suhted määravad äri kestvuse

Pindmaa sõnul on äriline ebaõnnestumine reeglina parandatav, kuid purunenud suhted pereliikmete vahel sageli mitte. „Halb äriotsus on võimalik alati ümber vaadata, teha muudatusi, teha teistmoodi. Aga kui suhted peres on paigast ära, siis mulle tundub, et see kaua ei kesta,“ rõhutas ta.

Tark lisab, et tihti jõutakse advokaadi vastuvõtule liiga hilja, mil lahendamata konfliktid on juba äri igapäevatööd pärssima hakanud. Probleemide ennetamiseks soovitab ta koostada perekonna harta, mis paneb kirja ühised väärtused, ootused ja rollid. See dokument toimib pigem protsessina, pere peab istuma ühe laua taha ja ausalt läbi arutama, mida keegi tulevikult ootab ja kas ettevõtte jätkamine järgmises põlvkonnas on üldse kõigi osapoolte soov.

Põlvkonnavahetuse keerulised valikud

Üheks suurimaks proovikiviks on küsimus, kas perekonnanimi peaks andma ettevõttes automaatse eelise. Targa sõnul on professionaalsed nõudmised pereliikmetele olulised: ametikohtadele asumine peab põhinema pädevusel, mitte sugulusel.

Lisaks ootab asutajaid ees psühholoogiline barjäär kontrolli loovutamisel. Aastakümneid üles ehitatud ettevõte on paljudele elutöö ning otsustaja rollist taandumine võib tunduda isikliku kaotuse, mitte loomuliku arenguetapina. Kui aga asutaja ei ole valmis juhtimist üle andma või kui järgmine põlvkond ei näita üles huvi ettevõtte jätkamiseks, peab pere olema valmis langetama ka raskeid otsuseid ettevõtte tuleviku või müügi osas enne, kui kriisiolukord sunnib tegutsema.