Perearstid: Eestis jäävad paljud lapsed korralistest tervisekontrollidest kõrvale

Perearst Kristi Särgava rõhutab, et lapsed vajavad regulaarset tervisekontrolli ka siis, kui nad näivad tervetena. Statistika näitab, et paljud pered jätavad plaanilised kontrollid vahele, eriti teismeeas.

Eesti peredes on levinud eksiarvamus, et kui laps on välimuselt terve või külastab arsti vaid akuutse haiguse tõttu, pole eraldi tervisekontroll vajalik. Perearst Kristi Särgava selgitab, et selline lähenemine jätab tervise üldpildi poolikuks, kuna ravimisel keskendutakse vaid konkreetsele probleemile, nagu köha või nohu, mitte lapse arengule ja üldseisundile.

Kontrolli sisu ja eesmärk

Nelja-aastaste laste korraline tervisekontroll toimub üldjuhul pereõe vastuvõtul. Selle käigus kontrollitakse lapse kopse ja südant, palpeeritakse kõhtu ning hinnatakse liikumist ja kõne arengut. Samuti vesteldakse vanematega lapse une, lasteaiaeluga kohanemise ning üldise heaolu üle. Viieaastaste puhul tehakse sarnane kontroll juba perearsti juures.

Särgava sõnul on regulaarsed visiidid hädavajalikud just varjatud terviseprobleemide avastamiseks. Sageli ilmneb kontrollis, et lapsel on halvenenud nägemine või kuulmine, mida laps ise ei oska kurta, kuid mis võib takistada tema igapäevast toimetulekut ja arengut. Samuti aitavad visiidid varakult märgata vaimse tervise nüansse, koolikiusamisega seotud muresid või kaaluprobleeme.

Statistikast nähtuvad lüngad

2025. aasta andmed näitavad, et korralise tervisekontrolli läbis vaid 40% nelja-aastastest ja 26% viieaastastest lastest. Veelgi murettekitavam on olukord noorukite seas: 15-16-aastaste noorte puhul jõuab plaanilisse tervisekontrolli vaid 11%.

Särgava märgib, et vanemad ja noored ise kipuvad visiite vältima, kui koolis on hinded korras ja nähtavaid kaebusi ei ole. See on aga petlik, kuna teismeliste puhul võivad paljud probleemid, sealhulgas vaimse tervise mured või unevajadus, jääda vanemate eest varjatuks.