Pensioniea tõstmine Eestis: pelk vanusepiiri nihutamine töötajaid tööl ei hoia

Eestis tõuseb vanaduspensioniiga 2029. aastaks 65 aasta ja nelja kuuni, kuid värske Taani uuringu kohaselt ei piisa vanemaealiste tööturul hoidmiseks üksnes seadusandlikust muudatusest. Töötajad ootavad jäiga pensioniea asemel paindlikumat töökorraldust, vähendatud koormust ja rohkem puhkust.

Eestis jõuab vanaduspensioniiga 2029. aastal 65 aasta ja nelja kuu piirini, kuid pelk seadusandlik vanusepiiri nihutamine ei taga automaatselt vanemaealiste töötajate jätkamist aktiivses tööelus. Värske Taani uuringu tulemused viitavad, et tööturul pikemalt püsimiseks vajavad vanemaealised tööandjatelt olulisi muudatusi töökorralduses, mis arvestaksid nende teistsuguste vajadustega võrreldes nooremate kolleegidega.

Paindlikkus kui võtmetegur

Uuringust selgub, et vanemaealised töötajad eelistavad tööandjalt eelkõige lühemat tööaega, suuremat puhkuste mahtu ning paindlikkust tööülesannete täitmisel. Pelgalt kohustusliku pensioniea edasilükkamine ei ole piisav motivaator neile, kelle tervislik seisund või isiklikud eelistused ei toeta enam traditsioonilist täistööaega.

Malene Gregaard Wilsly rõhutas uuringu kontekstis, et tööandjate roll vanemate töötajate hoidmisel on kriitiline. Ettevõtted, kes suudavad kohandada töötingimusi vastavalt töötajate eluetapile, suudavad väärtuslikku kogemustepagasit hoida kauem ja leevendada tööjõupuudust. Jäigad ja muutumatud töögraafikud seevastu soodustavad tööturult lahkumist kohe, kui seadusandlik vanusepiir on saavutatud.