Pension kasvab eurodeski, aga kas see peab sammu üldise elustandardiga?

Arenguseire Keskuse analüüs näitab, et 2050. aastaks on pensionide ostujõud tänasega võrreldes suurem, kuid pensioni suhe keskmisse palka halveneb. Üksnes esimesele sambale toetuv pension langeb keskmise netopalgaga võrreldes 52 protsendilt 43 protsendini.

Pension kasvab eurodeski, ostujõud paraneb, aga elu liigub ikka eest ära. Nii kõlab Arenguseire Keskuse Magnus Piiritse ja sotsiaalministeeriumi ekspertide peamine järeldus pensionisüsteemi pikaajalisi väljavaateid käsitlevas analüüsis.

Ostujõud kasvab, suhteline positsioon halveneb

Kogu tööelu jooksul Eesti keskmist palka teeninud inimene saaks 2050. aastal üksnes esimese sambaga netopensionina ligikaudu 2044 eurot kuus. Inflatsiooni arvestades vastab see tänastes hindades umbes 1223 eurole, tänane keskmine netopension on 816 eurot. Absoluutses mõttes on seis parem.

Suhteline pilt on vastupidine. 2025. aastal moodustas keskmine vanaduspension ligikaudu 52% keskmisest netopalgast. 2050. aastaks langeb see suhe 43 protsendini. Pensionide mahajäämus palgast kasvab, ja sellega kasvab ka vahe selle vahel, kuidas elavad töötavad inimesed ja pensionärid.

Autorid toovad võrdluseks suvekodu paradoksi: igal aastal saab mõni töö tehtud, elamistingimused paranevad natuke, aga tööde järjekord pikeneb ja ootused kasvavad samuti. Lahknevus ootuste ja tegelikkuse vahel võib suureneda isegi siis, kui olukord absoluutarvudes paraneb.

Teine sammas annab veerandi rohkem

Kogumispension muudab pilti oluliselt. Standardmääraga II sambasse panustades, 2% brutopalgast, millele lisandub sotsiaalmaksust 4%, tõuseks tulevane netopension tänastes hindades 1223 eurolt 1550 eurole. Veerand rohkem. Kui inimene on 2025. aastast alates kasutanud võimalust tõsta oma sissemaksed 6 protsendini, jõuaks pension 1726 euroni, enam kui 40% rohkem kui pelgalt esimesele sambale toetudes.

Hinne ei tule tasuta: 2-protsendiline sissemakse vähendab praegust kasutatavat tulu umbes 33 euro võrra kuus, 6-protsendiline kuni 100 euro võrra.

Kas II sammas on ära tasunud?

Autorid tegid ka tagasivaatava näidisarvutuse. Inimene, kes liitus II sambaga selle loomisaastal 2002, teenis tööelu jooksul keskmist palka ja jäi pensionile 2026. aasta alguses, sai esimesest sambast 792 eurot kuus, ilma kogumiseta oleks see olnud 825 eurot. Kuid II sambasse oli selleks ajaks kogunenud üle 28 000 euro, mis võimaldab järgmise 20 aasta jooksul maksta 178 eurot kuus lisaks. Kokku 970 eurot, 145 eurot rohkem kui ainult esimese sambaga.

Inimese enda sissemaksed olid inflatsiooni arvestades 8681 eurot. Suurem pension teenib selle summa tagasi ligikaudu viie ja poole pensioniaastaga. Kui pension jääb 20-aastast lühemaks, on väljamaksmata jääk pärandatav.