Peking süüdistab Tokyot maailmakorra ohustamises tuumapoliitika arutelude pärast

Peking süüdistab Tokyot maailmakorra ohustamises tuumapoliitika arutelude pärast

Hiina välisministeerium on teravalt kritiseerinud Jaapani plaane arutada tuumarelva riiki sissetoomise keelu leevendamist. Pekingi väitel on selline tegevus vastuolus regionaalse julgeolekuga, samas kui Tokyo viitab muutunud geopoliitilisele olukorrale ja naabruskonna pingetele.

Poliitika

Hiina välisministeeriumi esindaja Lin Jian teatas sel nädalal, et Jaapani kavatsus vaadata üle riigi pikka aega kehtinud tuumarelva sissetoomise keeld kujutab endast ohtu globaalsele stabiilsusele. Pekingi terav reaktsioon järgnes Tokyost tulnud teadetele, et valitsus analüüsib oma senist tuumapoliitikat, mis tugineb kolmele põhimõttele: tuumarelva ei toodeta, ei omata ega lubata riiki sisse tuua.

Pekingi pahameele vallandas eelkõige Jaapani kaitseministri Shinjiro Koizumi üleskutse algatada avalik diskussioon nende aastakümneid kehtinud kohustuste üle. Kaitseministeerium vaatab praegu läbi kolme peamist riikliku julgeoleku dokumenti, mille raames arutatakse võimalust loobuda tuumarelva sissetoomise keelust. Koizumi on avalikes sõnavõttudes viidanud näitena Soomele, kus 2026. aasta juunis tühistati pärast Venemaa-Ukraina sõja algust keelanud piirangud tuumarelva sisseveole, transiidile ja hoiustamisele.

Geopoliitilised pinged Taiwaniga

Eksperdid märgivad, et kuigi Tokyo viitab retoorikas Euroopa sündmustele, on tegelikuks ajendiks olukorra muutumine Aasias. Pinged Taiwaniga ning Hiina ambitsioonid Ida-Hiina meres asuva Senkaku saarestiku üle on sundinud Jaapani sõjastrateege oma arvutusi muutma. Eriti tundlikuks on muutunud peaminister Sanae Takaichi võimalikud avaldused Jaapani sõjalisest reageeringust, kui Taiwanil peaks puhkema konflikt, mis on viinud Pekingi otsese vastasseisuni.

Sisepoliitiline vastupanu

Vaatamata valitsuse soovile julgeolekuargumente tugevdada, on Jaapani ühiskond tuumapoliitika muutmise suhtes äärmiselt skeptiline. Pärast Teist maailmasõda on patsifism olnud osa riiklikust identiteedist, mida on võimendanud Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofide ajalooline trauma. Kevadel 2026 toimusid Tokyos tuhandete osalejatega meeleavaldused, kus protestiti põhiseaduse 9. artikli muutmise vastu, mis sätestab riigi patsifistliku kursi. Juulis järgnesid uued meeleavaldused, mis olid suunatud valitsuse otsuse vastu leevendada 1976. aastast kehtinud relvaekspordi keeldu.

Analüütikute hinnangul soovib Tokyo relvaeksporti lubades toetada oma regionaalseid partnereid, eelkõige Austraaliat ja Filipiine, ilma otsese sõjalise sekkumiseta. Ühtlasi nähakse selles võimalust arendada Jaapani kaitsetööstust, mis on tehnoloogiliselt võimekas, kuid seni olnud siseturuga piiratud.

Ava rakenduses →