Peeter Koppel: plaanimajandus ei teinud hiinlasi rikkaks

Kolumnist Peeter Koppel võtab vaatluse alla levinud eksiarvamuse, et Hiina majanduslik edu on tõestus plaanimajanduse toimimisest. Ta vaidlustab väited, nagu oleks sotsialism tõstnud 800 miljonit hiinlast absoluutsest vaesusest välja, ning seab kahtluse alla ka võrdluse USA triljonäridega.

Peeter Koppel kirjutab, et viimasel ajal on ta korduvalt kohanud argumenti, mille kohaselt on Hiina justkui elav tõestus sellest, et plaanimajandust on võimalik «õigesti teha». Selle vaatega käib käsikäes väide, nagu oleks sotsialism ja tsentraalne planeerimine tõmmanud absoluutsest vaesusest välja ligi 800 miljonit inimest.

Milles viga?

Koppeli hinnangul on see tõlgendus põhimõtteliselt vale. Hiina ei rikastunud plaanimajanduse, vaid hoopis selle kõrvalejätmise tõtel, turumajanduslike reformide kaudu, mida alustati 1970ndate lõpust Deng Xiaopingi juhtimisel. Enne neid reforme, mil plaanimajandus tõesti domineeris, valitses Hiinas laastav vaesus ja näljahäda.

Teisisõnu: just siis, kui Hiina hakkas plaanimajandusest eemalduma, lubades eraomandit, välisinvesteeringuid ja turukonkurentsi, käivitus ka majanduskasv, mis tõi miljonid inimesed vaesusest välja.

Triljonäride argument

Teine Koppeli kriitika alla sattuv väide puudutab USA triljonäre, nimelt et Ühendriigid on suutnud luua vaid ühe triljonäri, mis peaks nagu tõestama turumajanduse piiratust. Koppel märgib, et selline argument on eksitav: triljonäride arv ei ole turumajanduse edukuse mõõdupuu, küll aga on selleks elatustase, tarbimistaseme kasv ja majanduslik vabadus laiemalt.

Plaanimajanduse tegelik saavutus pole kunagi olnud jõukuse loomine, vaid ressursside jaotamine, sageli ebaefektiivselt ja inimeste vabaduse arvelt.