Peeter Kaldre: Euroopa julgeolek seisab murdepunktis

Euroopa julgeolek seisab silmitsi suureneva survega, kuna USA vähendab oma sõjalist kohalolekut mandril. Peeter Kaldre hinnangul on Venemaa strateegia suunatud Euroopa heidutamisele ja Ukraina toetamise vähendamisele enne USA vahevalimisi.

Euroopa julgeolek seisab murdepunktis, kus 500 miljonit elanikku sõltub 300 miljoni ameeriklase kaitsest 140 miljoni elanikuga Venemaa vastu. NATO peasekretär Mark Rutte on hiljuti rõhutanud seda ebaproportsionaalsust olukorras, kus arutletakse USA sõjalise panuse vähendamise üle vanal mandril. See protsess pole uus, kuid Donald Trump administratsioon on asunud neid kärpeid reaalselt ellu viima.

Washingtoni uue julgeolekustrateegia kohaselt on fookus nihkumas Euroopast Aasia ja Lähis-Ida suunas. 15. septembril Foreign Affairsis avaldatud julgeolekuekspertide Franklin C. Milleri, Eric Edelmani ja Walter B. Slocombe'i analüüs hoiatab, et see taktika võib kahjustada Ameerika enda huve. USA vägede lahkumine Euroopast vähendab võimekust hoida potentsiaalseid vastaseid kontrolli all, mida illustreerib asjaolu, et USA ei osalenud Põhja-Atlandil toimunud Vene allveelaevade tõrjeõppustel.

Regionaalne kaitse ja JEF

Euroopa riigid ei ole veel füüsiliselt valmis ameeriklasi täielikult asendama. Üheks lahenduseks on tahtekoalitsioonid, näiteks Ühendkuningriigi juhitav Ühendekspeditsioonivägi (JEF), kuhu kuuluvad Balti ja Põhjamaad. JEF suudab tegutseda kiiremini kui NATO artikli 5 ametlik käivitamine. Eestis paikneva Briti väekontingendi ülem Jamie Murray on märkinud: «Oleme valmis kohe lahingusse minema.» Praegu on Eestis 900 Briti sõdurit ning tuleval aastal lisandub 300 võitlejat.

Samal ajal on muutunud Rootsi ja Soome kaitsehoiakud. Rootsi on teatanud valmisolekust rünnaku korral lüüa Venemaa sügavusse, Soome aga lubab kriisi korral tuumarelvi oma territooriumile või selle kaudu transiiti.

Tuumarelv kui viimane argument

Venemaa on taas kasutanud tuumarelva ähvardusena. Vladimir Putin on Valdai majandusfoorumil hoiatanud Euroopat vastumeetmete eest Kaliningradi suunal, viidates tuumaheidutusele. Kreml on taas päevakorda tõstnud ka Uuralites asuva niinimetatud surnud käe süsteemi, mis peaks tuumalöögi andma ka juhul, kui poliitiline juhtkond on elimineeritud.

Tavarelvastusest hoolimata kasutab Venemaa hübriidvahendeid, nagu sabotaaži, atentaate ja sekkumisi valimistesse. Eesmärk on tekitada Euroopas hirmu, et vähendada Ukraina toetamist. Ees ootab ohtlik periood enne USA kongressi vahevalimisi, mis võivad mõjutada Washingtoni edasist suhtumist Venemaasse.