Peeter Ernits kahtlustab ebakõlasid Eesti miljonilises suurtükimürskude hankes

Riigikogu liige Peeter Ernits on tõstatanud küsimusi Kaitseinvesteeringute Keskuse läbi viidud suurtükimürskude hanke osas, viidates võimalikele ebaseaduslikele vahendustasudele ja vähese kogemusega ettevõtte kaasamisele. Hanke raames telliti 155 mm mürske Itaalia ettevõttelt, mille olid vahetult enne lepingu sõlmimist omandanud India ärimehed.

Riigikogu liige Peeter Ernits on esitanud tõsised kahtlustused Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) läbi viidud suurtükimürskude hanke asjaolude kohta. Ernitsa hinnangul võib 70 miljoni euro suuruse tehinguga olla seotud varjatud vahendustasud ning tehingupartneri valik tekitab põhjendatud küsimusi.

Eesti algatas 2023. aasta veebruaris Euroopa Liidu riikide koostööalgatuse, et hankida Ukrainale miljon 155 mm suurtükimürsku. Algatuse eesmärk oli lahendada kahepoolne mure: pakkuda Ukrainale hädavajalikku moona ja elavdada Euroopa kaitsetööstust. Kui mürskude tarnimine algselt lubatud tähtajaks, 20. märtsiks 2024, venima jäi, sattus kaitseminister Hanno Pevkur surve alla ja RKIK pidi leidma kiireid alternatiivseid lahendusi.

Küsimused hanke tausta kohta

Indias tegutsevad ärimehed Anand ja Avneesh Jayaswal omandasid 6. märtsil 2024 Itaalia ettevõtte Datasel. Tegemist oli väikese, ühe töötajaga mikroettevõttega, mis on registreeritud aadressil Via Privata 45, La Spezia. Ettevõttel puudus eelnev kogemus suurtükimürskude tootmises või tarnimises, kuid Euroopa Liidu relvahankereeglid nõuavad juriidilist keha liidu piires, mis sundis investoreid sobiva ettevõtte leidma.

Itaalia äriregistri andmetel kasvas Dataseli käive pärast Eesti riigilt saadud tellimusi plahvatuslikult. Enne lepingu sõlmimist oli ettevõtte aastane käive 123 408 eurot, kuid 2024. aastal küündis see 26,54 miljoni euroni, tuues 201 220 eurot puhaskasumit. Ernitsa sõnul vajab juhtum põhjalikku uurimist, sealhulgas selgitust, kes valis välja tarnija ja kas 70 miljoni eurose tehingu juures maksti vahendustasusid, mis rahvusvahelises kaitsetööstuses võivad suurte lepingute puhul ulatuda kuni kümneprotsendilise tasuni.