Peegeldus Miks on Eestis müüdavatel toodetel disainivigu?

Tarbijana kohtame igapäevaselt tooteid, mis näevad küll visuaalselt esinduslikud välja, kuid on praktilises kasutuses ebamugavad või lausa ebaloogilised. Alates spordipesust kuni telgikottideni, on aeg küsida, kas keegi neid tooteid enne müügile paiskamist ka päriselus testib.

Eesti tarbijate ostuharjumused on muutunud üha intensiivsemaks. Kodudes on rohkem autosid, toidulaud on rikkalik ja importkauba vool ei peatu. Ometi tekib küsimus, kas see kasvav tarbimismaht on toonud kaasa ka parema kvaliteediga tooted. Vastus on tihti eitav, sest tootmisprotsessides kiputakse disainimisel unustama lõppkasutajat.

Võtame näiteks spordipesu. Paljud tootjad lisavad rinnahoidjatesse eraldatavad pehmenduspadjakesed, mida peab pärast igat pesutsüklit pisikese ava kaudu tagasi oma kohale nihutama. See on tüütu ja ebaotstarbekas lahendus, mis muudab hommikuse riietumise asjatuks pusimiseks, selle asemel et toetada aktiivset eluviisi.

Veelgi ilmekam näide on matkavarustus. Telgikottide valmistajad teevad need tihti nii kitsaks, et kogu komplekti, telgi, vaiade ja kaarte, mahutamine kotti pärast reisi on võimalik vaid tehasekõrgustes masinaga kokku voltides. Inimene, kes on just matkalt tulnud ja soovib varustuse kokku pakkida, ei suuda seda kotti sama täpselt täita. Koti avardamine paari sentimeetri võrra lahendaks probleemi, kuid siin eelistatakse millegipärast esteetilist tihedust kasutusmugavusele.

On aeg, et tootearendajad veedaksid rohkem aega päriselus, mitte ainult joonestuslaua taga.