Peaminister: madalat sündimust Eestis ei saa lahendada vaid ühe meetmega

Peaminister Kristen Michal vastas Riigikogu arupärimisele, märkides, et Eesti sündimuse langus nõuab kompleksset riiklikku sekkumist. Valitsus kavandab toetusi alates vanemahüvitistest kuni eluasemelaenude ja viljatusravi kättesaadavuse parandamiseni.

Kristen Michal nentis vastuses Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgin arupärimisele, et Eesti madal sündimus on keeruline probleem, mille lahendamine eeldab terviklikku lähenemist, mitte ühe üksiku meetme rakendamist. Valitsusjuhi sõnul ei ole sündimuse langus ainuüksi Eesti mure, vaid laiem Euroopa trend.

Eurostati andmetel langes Euroopa Liidu keskmine sündimuskordaja 2024. aastal 1,34 lapseni naise kohta, mis on madalaim näitaja alates 2001. aastast. Eestis on sündimuse languse taga nii 1990ndatel ja 2000ndate alguses sündinud väiksemad põlvkonnad kui ka tendents lükata esimese lapse sündi hilisemasse ikke, 2025. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 29,4 eluaastat. Peaministri hinnangul peab riik looma tingimused, kus lapsevanemaks saamine ei tooks kaasa ülemääraseid finantsriske või takistusi karjääris.

Valitsuse kava sündimuse toetamiseks

Sotsiaalministeeriumi analüüsile tuginedes plaanib valitsus mitut suunda. Fookuses on vanemahüvitiste süsteemi täiustamine, sealhulgas võimaliku indekseerimise kaalumine mitmelapselistele peredele ning noorte vanemate täiendav toetamine. Samuti kavandatakse abi suurendamist üksikvanematele, viljatusravi ja viljakuse säilitamise teenuste kättesaadavuse parandamist ning eluasemelaenude paindlikumaks muutmist läbi riiklike garantiide.

Lisaks peretoetustele rõhutas Michal, et Eesti jätkab kontrollitud rändepoliitikaga. Möödunud aasta statistika kohaselt oli riigi rändesaldo negatiivne: Eestisse saabus 11 298 inimest, samas kui riigist lahkus 12 004 inimest.