Peaminister Kristen Michal: Martin Herem ei saa kaitseministrina erivolitusi

Peaminister Kristen Michal lükkas ümber väited, nagu saaks võimalik kaitseminister Martin Herem erakorralisi volitusi. Valitsusjuhi sõnul keskendub Herem kaitsekulutuste hoidmisele 5% tasemel SKP-st ja riigikontrolli märgitud puuduste kõrvaldamisele.

Peaminister Kristen Michal rõhutas laupäeval antud intervjuus, et võimalik kaitseminister Martin Herem ei saa oma ametikohal mingeid erakordseid volitusi, mida tema eelkäijatel pole olnud. Valitsusjuhi sõnul on Herem seadnud läbirääkimistel üheks peamiseks tingimuseks kaitsekulutuste hoidmise viie protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Samuti soovib tulevane minister poliitilist tuge reformidele, mis aitaksid lahendada riigikontrolli tuvastatud puudusi kaitseministeeriumi ja kaitseväe haldusalas. "Meie kaitseministril on ikkagi kaitseministri volitused. Teistsuguseid volitusi ta saada ei saa," kinnitas Michal.

Reformid ja parlamentaarne kontroll

Peaminister selgitas, et vajadusel tuleb seadusemuudatused viia ellu tavapärases korras, mis eeldab eelnõude jõudmist riigikogusse. Michal märkis, et kui valitsus algatab muudatusi, toimub nende menetlemine avalikult ning parlament langetab lõpliku otsuse.

Michal lükkas ümber ka spekulatsioonid huvide konfliktide osas, mis võivad tekkida Heremi varasemast seotusest kaitsetööstusega. Peaministri hinnangul peavad kõik kandidaadi majanduslikud huvid jääma ministriameti väljapoole jääma ning järelevalvet selle üle teostavad õiguskaitseorganid.

Uue meeskonna kujundamine

Kaitsevaldkonna probleemide lahendamise osas märkis valitsusjuht, et kuigi osa meetmeid on juba toiminud, vajab olukord veel sekkumist. Praegu tegeleb hangete valdkonna korrastamisega Elmar Vaher.

Michali sõnul ei ole tõenäoline, et Heremi meeskonnaga liituvad endine maaväe ülem Veiko-Kello Palm või endine riigi kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm. Kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuski ametist vabastamise kohta sõnas Michal, et otsus tugines samadele õiguslikele alustele, mida on kasutatud teiste ministeeriumitega kantslerite puhul, viidates koostöö mittesujumisele.