Paul Holmberg Viljandi vikerkaarelipu vaidlusest: miks ei ole meil samad õigused?

Meigikunstnik ja drag-aktivist Paul Holmberg kommenteerib Viljandis vikerkaarelipu ümber puhkenud vaidlust. Tema sõnul ei ole küsimus pelgalt ühes sümboolis, vaid selles, kas Eesti on päriselt kõigi inimeste riik. Holmberg rõhutab, et põhiõigused ei saa demokraatlikus ühiskonnas sõltuda enamuse heakskiidust.

Viljandis lahvatanud vaidlus vikerkaarelipu üles seadmise üle on toonud päevakorda küsimuse, mis ulatub kaugelt üle ühe sümboli piiride. Paul Holmberg, meigikunstnik ja drag-aktivist, leiab, et tegelikult on kaalul palju midagi suuremat, nimelt see, kas Eesti riik kohtleb kõiki oma kodanikke võrdsetel alustel.

Holmbergi sõnul on olukord põhimõtteliselt ebaõiglane: inimesed, kes täidavad samu kodanikukohustusi ja maksavad samu makse, ei naudi samu õigusi. «Kui maksame samu makse, siis miks ei ole meil samad õigused?» küsib ta retoriliselt, osutades, et riigiga suhe ei saa olla ühepoolne.

Põhiõigused ei ole hääletuse küsimus

Eriline rõhk on Holmbergi sõnumis põhiõiguste olemusel. Demokraatlikus ühiskonnas ei tohiks põhiõigused sõltuda sellest, kui populaarne on mingi inimeste grupp või kas enamus ühiskonnas nende eluviisiga nõustub. Põhiõigused peavad olema kaitstud just siis, kui ollakse vähemuses.

Viljandi vikerkaarelipu vaidlus on seega pelgalt üks näide pikemast arutelust, mis käib Eestis seksuaalvähemuste õiguste ja nähtavuse üle. See peegeldab ühiskonnas toimuvaid pingeid erinevate väärtushinnangute vahel, ühelt poolt traditsioonilisemad vaated ning teiselt poolt nõudmised võrdseks kohtlemiseks.

Holmberg usub, et tõeline demokraatia tähendab kõigi kaasatust, ka nende omade, kes on ühiskonnas vähemuses. Riigi ülesanne pole kaitsta ainult enamuse huve, vaid tagada, et iga inimene saaks elada väärikalt ja täisõiguslikult, olenemata sellest, kes ta on.