Patsiendikindlustuse süsteemis nähtub suurem lõhe maksetest ja hüvitistest

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) maksab aastas patsiendikindlustuse pakkujale PZU-le umbes 500 000 eurot, kuid paljud kindlustusjuhtumid jäävad omavastutuse määra alla. Haigla on seega patsientidele väljamaksnud umbes 50 000 eurot kindlustusjuhtumite eest, mille eest kindlustusfirma rahastust ei andnud.

Eesti suurimate meditsiiniasutuste hulka kuuluv Põhja-Eesti Regionaalhaigla seisab silmitsi olulise probleemiga patsiendikindlustuse süsteemis. Haigla maksab igal aastal umbes pool miljonit eurot Eesti ainsale patsiendikindlustuse pakkujale PZU-le, kuid tegelik kindlustuskaitse ei ole proportsiooniliselt piisav.

Probleemi tuumaks on omavastutuse määrad, mis jäävad paljudel juhtudel liiga kõrgeks. Mitmes kindlustusjuhtumis ei jõua väljamaksed omavastutuse tasemeni, mistõttu haigla peab ise patsientidele hüvitisi maksma. Valitud kindlustuskaitse ei kata tegelikke kulusid nii, nagu eeldataks.

Kokku on PERH väljamakseid teinud umbes 50 000 euro eest kindlustusjuhtumite eest, mille korral kindlustusfirma ei osalenud. See näitab olulisi vastuolusid süsteemis, kus kindlustuspreemiad ja tegelik kindlustuskaitse ei ole omavahel tasakaalus. Probleemi lahendamiseks oleks vaja patsiendikindlustuse tingimuste reevalveerimine ja omavastutuse määrade kohandamine tegelike ravikuludega.

Müügil on Eestis ainult üks patsiendikindlustuse pakkuja, mis piirab ka konkurentsi ja võimalust paremaid tingimusi saada. Haiglakulud kasvavad, kuid kindlustusjuhtumite hüvitis ei ole vastavalt kasvanud, mis tekitab vastuolu, mida praegune süsteem ei suuda lahendada.