Patriot-rakettide varud on Euroopas kriitiliselt kahanenud

USA sõjaväe ja NATO riikide käsutuses olevate Patriot-rakettide varud on vähenenud tasemele, mis teeb keeruliseks pikaajalise õhutõrje tagamise. Varasemad tarned Ukrainasse ja ootamatud konfliktid Lähis-Idas on ammendanud laovarud, samal ajal kui uute rakettide tootmine alles kogub hoogu.

USA sõjaväel on Euroopas tekkinud tõsine puudujääk kaasaegsetest Patriot-rakettidest, mis suudaksid tõrjuda Venemaa ballistilisi rünnakuid. Ametnike sõnul ei ole praegused varud piisavad, et kaitsta NATO liitlasi pikaajalise raketirünnaku eest ega tagada kaitset üksikute, juhuslikult kursilt kõrvale kaldunud Vene rakettide vastu.

Olukord on muutunud murettekitavaks, kuna Pentagoni andmetel võib NATO sattuda sarnasesse olukorda Ukrainaga, kus süsteemid on sunnitud taluma rünnakut rünnaku järel ilma piisava laskemoonavaruta. Ühe USA kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul on riskantseim just võimetus tõrjuda kiireid ballistilisi sihtmärke, mis võivad tabada kriitilist infrastruktuuri või sõjalisi peakortereid.

Konfliktide mõju varudele

Probleemide juured ulatuvad viimaste aastate geopoliitiliste pingeteni. Londonis baseeruva mõttekoja Royal United Services Institute Ed Arnold sõnul olid saadetised Ukrainasse hoolikalt planeeritud, kuid ootamatud lahingud Lähis-Idas toimisid pöördepunktina, mis kurnas logistilised tarneahelad ootamatult kiiresti. Ühendriikide 2330 Patriot-raketist on ligi 65 protsenti ehk umbes 1500 tükki läinud konflikti Iraaniga, samas kui Ukrainasse on alates 2022. aastast toimetatud 600 püüdurraketti.

Saksamaal, Hollandis, Rumeenias ja Hispaanias on riike, kes on investeerinud kallitesse Patriot-süsteemidesse, kuid leidnud end olukorrast, kus nende kasutamiseks vajalik laskemoon puudub. Need riigid on esitanud tellimused, kuid esimeste tarnete saabumine sõltub tootmiskiiruse kasvust. Esimene Euroopa Patriot-rakettide tehas peaks Saksamaal uksed avama septembris ning oodatavad tarned algavad alles järgmise aasta alguses.

Tootmismahtude perspektiivid

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse ekspert Mark Canciani märgib, et tänavune tootmismaht on umbes 600 raketti. Eesmärk on jõuda 2030. aastaks 2000 raketini aastas, kuid kuni selleni jäävad riigid haavatavaks. Alternatiivina nähakse Prantsuse-Itaalia õhutõrjesüsteemi SAMP/T NG, kuid selle uue versiooni lahinguvõimekus ja tegevusulatus nõuavad veel tõestamist.

Ed Arnold usub, et Moskva suutlikkus pidada pikaajalist õhusõda NATO vastu on samuti küsitav, kuna Venemaa ressursid on endiselt hõivatud igapäevaste rünnakutega Ukrainas. "Karm tõde on see, et võib-olla parim õhutõrjesüsteem, mis meil on, on Venemaa enda piiratud võimekus," nentis Arnold.