Patriot-rakettide nappus Ukrainas: Kiiev peab valmistuma rasketeks rünnakuteks

Ukraina õhutõrje on jäänud Patriot-rakettide ammendumise tõttu kaitsetuks Venemaa ballistiliste rünnakute ees. Lääneriikide tootmisvõimsus ei suuda katta nõudlust, sundides Ukrainat kohandama oma strateegiat eelseisvaks talveks.

Ukrainas on tekkinud kriitiline puudujääk Patriot-õhutõrjesüsteemide rakettidest, mis on muutnud riigi taristu Venemaa rünnakute suhtes haavatavaks. Aastatel 2022 ja 2023 olid need süsteemid tõhusaks kaitseks, kuid praeguseks on varud ammendunud, mistõttu on edukate tõrjete arv langenud nullilähedaseks.

Ballistiliste rakettide, nagu Venemaa Iskanderite, peatamine nõuab äärmiselt keerukat tehnoloogiat ja täpset navigatsiooni. USA, Saksamaa ja Jaapan toodavad kokku ligikaudu 840 Patrioti tõrjeraketti aastas. Samal ajal toodab Venemaa ainuüksi Iskandereid umbes 750 tükki aastas, lisades sellele arsenali droone ja Kinžal-tüüpi ballistilisi rakette. Tõhusaks tõrjumiseks on vajalik tulistada iga sissetuleva raketi pihta vähemalt kaks kuni kolm tõrjeraketti, mistõttu jääb olemasolev tootmismaht vajadustele kordades alla.

Globaalne ressursipuudus ja strateegia

Olukorda raskendab globaalne nõudlus, mida on võimendanud hiljutised pinged Lähis-Idas. Konflikt, kus USA on pidanud vastama Iraani ballistiliste rakettide rünnakutele, kus mõnel juhul on ühe sihtmärgi neutraliseerimiseks kulunud 17 tõrjeraketti, on veelgi vähendanud riikide valmisolekut oma varusid Ukrainasse suunata. See on viinud olukorrani, kus lääneriikide kaitsedoktriinide puudujäägid on muutunud ilmselgeks, kuna investeeringuid tootmisvõimsuse kasvatamisse ei tehtud õigeaegselt.

Kiiev on hakanud planeerima toimetulekut eelseisva talvega, eeldades elektri- ja küttesüsteemide jätkuvat ja ulatuslikku kahjustamist. Ukraina ametnikud otsivad võimalusi rünnata otse Venemaa raketitootmist ja kasutavad droone raketilaskjate tuvastamiseks, kuid nende meetmete rakendamine üle suure territooriumi on äärmiselt keeruline ettevõtmine.