Passiivsete tippspetsialistide värbamine Eesti tööturul nõuab uut lähenemist

Uuringute kohaselt on üle poole Eesti töötajatest passiivsed kandidaadid, kes uut töökohta aktiivselt ei otsi. Ekspertide hinnangul vajavad tipptegijad veenmiseks põhjalikumat infot ettevõtte majandusliku olukorra ja rolli mõju kohta.

Eesti tööturul on ligikaudu 50-60% töötajatest passiivsed kandidaadid, kes ise uut tööd ei otsi ega külasta regulaarselt tööportaale. See tähendab, et ettevõtted peavad tippspetsialistide ja juhtide meelitamiseks muutma oma lähenemist värbamisele, kuna tavapärane kuulutus nendeni sageli ei jõua.

Värbamise uued väljakutsed

Alo Naelapea sõnul on vähe neid spetsialiste, kes oleksid oma praeguse ametiga niivõrd rahul, et nad ei oleks valmis uut pakkumist vähemalt ära kuulama. Probleemiks on siiski, et traditsioonilised töökuulutused keskenduvad liigselt trafarettsetele nõudmistele ega loo kandidaadile selgust ametikoha tegelikust sisust.

Anni Paves rõhutab, et mida spetsiifilisem on ametikoht, seda vähem saab loota juhuslikule kandideerimisele. Tipptegijate puhul on otsustavaks faktoriks see, kas pakutav võimalus on piisavalt sisukas, et kaaluda senise mugavustsooni hülgamist. Kandidaat soovib teada, miks see roll on olemas, milline on selle mõju ettevõttele ja millisesse keskkonda ta tööle asub.

Info tähtsus otsustusprotsessis

Jana Tõkman toob välja, et kogenud kandidaadid teevad enne huvi ülesnäitamist taustauuringu, analüüsides ettevõtte majandusaruandeid ja avalikku kuvandit. See tähendab, et tänapäevane värbamine peab siduma tööpakkumise laiema organisatsioonilise kontekstiga.

Edukaks värbamiseks on vaja tuua töökuulutuse juurde info ettevõtte positsiooni ja majandusliku tervise kohta. Kui kandidaat saab kiiresti tervikliku pildi ettevõtte käekäigust ja rolli vastutusest, on tõenäosus, et ta peatub ja hakkab pakkumist tõsiselt kaaluma, märgatavalt suurem.