Parvlaevade meeskonnad korraldasid Kihnu ja Vormsi sadamates hoiatusstreigi

Pühapäeval toimusid hoiatusstreigid parvlaevadel Kihnu Virve ja Ormsö, kuna ametiühingu ja tööandja vahel ei ole õnnestunud palgaläbirääkimistes kokkuleppele jõuda. Streigid leidsid aset saarte sadamates ning reisiliiklust need otseselt ei häirinud.

Pühapäeval, 26. juulil, korraldasid parvlaevade Kihnu Virve ja Ormsö meeskonnad hoiatusstreigi, mille tõttu toimusid protestiaktsioonid algselt plaanitud mandri sadamate asemel saarte sadamates. Selline asukohamuutus oli tingitud laevafirma operatiivsetest graafikumuudatustest.

Ormsö seisis Sviby sadamas Vormsil kella 12.00-13.00, samal ajal kui Kihnu Virve pidas tunniajase seisu Kihnu sadamas vahemikus 14.30-15.30. Reisilaevaliikluses suuri seisakuid siiski ei esinenud ning graafikujärgne teenindamine jätkus.

Palgatüli taust

Hoiatusstreigi põhjustas kestev tüli kollektiivlepingu ja palgatingimuste üle Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) ja operaatorfirma AS Kihnu Veeteed vahel. Ametiühing nõuab kuni 30-protsendilist palgatõusu ja töötasude indekseerimist järgmisel aastal.

Ametiühingu juhi Jüri Lemberi sõnul on tööandjaga läbirääkimised kestnud märtsi algusest saadik, kuid tulemusteta. Ametiühing on pöördunud riikliku lepitaja poole ning heidab tööandjale ette, et need ei ole 26. juunil tehtud lepitusettepanekule tähtaegselt vastanud.

Ettevõtte vaade

AS Kihnu Veeteed esindaja Jaak Kaabel nimetas ametiühingu ootusi liiga suurteks. Tema sõnul on ettevõte palkasid viimastel aastatel tõstnud ning need sammud on ületanud elukalliduse kasvu.

«Siin peab meeles pidama, et kuu aega tagasi esitas riiklik lepitaja neutraalse osapoolena lepitusettepaneku, kuid EMSA keeldus sellisest kompromissist,» sõnas Kaabel.

Ta selgitas, et kuna tegemist on riikliku hankega, kus tulud on fikseeritud, on ettevõtte manööverdamisruum piiratud. Firma kasumimarginaal on jäänud umbes viie protsendi kanti, mistõttu märkimisväärne palgatõus ohustaks ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust.