Pärnumaa üleujutuse järel analüüsiti Pärnus kriisivalmidust

Lääne regiooni kriisikomisjon analüüsis 9. septembril 4. septembri ootamatu üleujutuse tagajärgi Pärnumaal. Kohtumisel rõhutati vajadust parandada taristu hooldust ja muuta riskikäsitlust, et sarnaseid olukordi paremini ennetada.

Pärnus kogunenud Lääne regiooni kriisikomisjon võttis 9. septembril luubi alla 4. septembril aset leidnud ootamatu üleujutuse, mis tabas tuhandeid elanikke Pärnu linnas ja Tori vallas. Kohtumise eesmärk oli analüüsida tekkinud olukorda, hinnata asutuste kriisivalmidust ning leida viise tulevaste sarnaste sündmuste ennetamiseks.

Riiklik ilmaprognoos ei suutnud 4. septembri sademete hulka õigesti hinnata, mistõttu puudusid varased hoiatused. Olukord kujunes kriitiliseks hommikusel tipptunnil, kui elanikud olid teel tööle ja kooli ning asutused pidid operatiivselt oma rutiini muutma ja kriisi lahendamisele asuma.

Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla märkis, et kriisi haldamine nõudis osapooltelt tavapärasest suuremat paindlikkust. Päästeamet aktiveeris regionaalse staabi ning Pärnu linn ja Tori vald asusid koheselt elanikke abistama, kuigi esimestel tundidel puudus tervikpilt sündmuse ulatusest ja vee liikumisest. „Päästeamet kui üleujutuse hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus käivitas regionaalse staabi ning rakendas üleujutuse hädaolukorra lahendamise plaani,“ selgitas Soodla.

Taristu ja planeerimise vead

Kokku puudutas uputus ligikaudu 5000 Pärnu elanikku ja 1700 Tori valla elanikku. Kahjustada said nii teed kui ka hooned, kuid märkimisväärne osa probleemidest tekkis ummistunud veejuhtmete ja isetehtud tammide tõttu, mis takistasid vee äravoolu, eriti ilmnes see Tori vallas Tammiste külas.

Komisjoni analüüs rõhutas, et sademeveest tingitud üleujutused nõuavad teistsugust lähenemist kui meretõus. Edaspidi tuleb kaardistada kõik kriitilised kraavid ja truubid ning tagada nende regulaarne hooldus, samuti peab maakasutuse planeerimisel arvestama loomulike äravooluteede säilimisega.

Pärnu linnavalitsus on tellinud eraldi analüüsi mereveest lähtuva ohuga tegelemiseks, mis hõlmab mobiilsete tõkete kasutamist. Soodla sõnul on ennetusmeetmetesse investeerimine märksa kuluefektiivsem kui hilisem kahjude likvideerimine. „Üleujutuse ennetusele kuluvad summad on kindlasti väiksemad kui tagajärgede likvideerimisele kuluv raha,“ märkis ta.