Pärnu vajab pärast õppekohustuse kehtestamist lisakohti ettevalmistavas õppes

Pärnus on endiselt kümneid põhikooli lõpetanud noori, kes vajavad sobivat õppekohta, kuid kelle jaoks praegune süsteem ei paku piisavalt tuge. Haridus- ja Teadusministeerium otsib koos omavalitsustega lahendusi, et täita tänavu kehtestatud edasiõppimise kohustust.

Pärnus oli 1. septembri seisuga 82 põhikooli lõpetanud noort, kes ei ole leidnud endale sobivat õppekohta, mis tähendab, et tänavu jõustunud edasiõppimise kohustuse täitmine on paljudele keeruline. Linn on pöördunud haridus- ja teadusministeeriumi poole palvega leida lisaraha ettevalmistava õppe rühmade avamiseks.

Pärnu abilinnapea Ene Täht selgitas haridusminister Kristina Kallasele saadetud pöördumises, et probleem puudutab noori, kes vajavad õpingute jätkamiseks tavapärasest paindlikumat lähenemist. Abilinnapea sõnul on nende seas hariduslike erivajadustega noori, vähese eesti keele oskusega õpilasi, kes on saabunud Ukrainast, ning madala õpimotivatsiooniga noori. Pärnu taotleb Pärnumaa hariduskeskuse juurde vähemalt kahe uue ettevalmistava rühma avamist, et tagada igale noorele vajalik tugi ja õppekoht.

Riiklik kaardistamine käib

Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Elo Eesmäe märkis, et ministeerium on Pärnu murega kursis ning otsib lahendust koostöös Pärnumaa hariduskeskusega. Eesmäe sõnul on olukord Pärnus neljapäevase seisuga juba paranenud, kuna koolikohata noorte arv on vähenenud poole võrra.

Ministeerium tegeleb praegu aktiivselt tervikpildi kaardistamisega, sest sarnaseid vajadusi võib esineda ka teistes Eesti piirkondades. Kuigi koolid peavad ametlikud andmed õppimisest kõrvale jäänud noorte kohta esitama Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) 10. septembriks, kinnitas Eesmäe, et ministeerium ei oota andmete laekumist, vaid tegeleb lahenduste leidmisega jooksvalt. Eesmärk on vältida olukorda, kus noorel lasub seadusest tulenev õppimiskohustus, kuid puudub reaalne võimalus seda täita.