Pärnu uputuse järelmõjud: millal kindlustus tormikahju hüvitab?

Pärast 4. septembril Pärnus maha sadanud 122,4 millimeetrit vihma kerkis esile küsimus kindlustushüvitiste katvusest. Kindlustusandjad rõhutavad, et hooletus vara kaitsmisel võib kaasa tuua hüvitise vähendamise või maksmisest keeldumise.

Pärnu elanike jaoks muutus 4. septembri torm, mil linnas mõõdeti 122,4 millimeetrit sademeid, praktiliseks proovikiviks kindlustuslepingute tõlgendamisel. Kuigi loodusõnnetustest tekkinud kahjud on üldjuhul kindlustuskaitse all, sõltub lõplik hüvitise summa lepingu tingimustest ja vara väärtuse määramisest.

Kindlustusandjad märgivad, et määravaks teguriks kujuneb sageli vara taastamisväärtus. Juhul, kui lepingus on märgitud hoone või esemete väärtus tegelikust madalamana ehk tegemist on alakindlustusega, jääb märkimisväärne osa kahjust koduomaniku kanda.

Olulist rolli mängib ka ennetustegevus. Kui hoone aknad jäeti tormi ajal lahti või keldris hoitud vara, näiteks puitbrikett, ladustati otse põrandale, võib see kaasa tuua hüvitise vähendamise. Kindlustusandjad keelduvad maksmast, kui kahju on seotud hooldamata ehitise või varasema parandamata jäänud kahjustusega.

Sama piirkonda tabavad korduvad tormid ei tähenda automaatselt hüvitisest ilmajäämist. Igat juhtumit käsitletakse iseseisva kindlustusjuhtumina. Samas peavad kõrge riskiga piirkondades asuvate kodude omanikud arvestama võimaliku kõrgema omavastutuse või kallima kindlustusmaksega.