Pärnu Ukraina Keskus aitab sõjapõgenikel toime tulla veniva kriisi ja vaimse tervise muredega

Pärnus tegutsev Ukraina Keskus toetab ligi 300 ukrainlast, kes maadlevad nii kohanemisraskuste kui ka kestvast sõjast tingitud psühholoogilise pingega. Keskuse eestvedaja Tetiana Podolska sõnul on peamisteks takistusteks jätkuvalt keelebarjäär ja sobiva erialase töö leidmine.

Ukraina sõja viiendal aastal on Pärnu Vabakonna majas asuva Ukraina Keskuse roll põgenike toetamisel muutunud kriitilisemaks kui kunagi varem. Kui algusaegadel loodeti, et sõda lõpeb kiiresti, siis nüüdseks on selge, et paljudele on Eesti saanud pikaajaliseks koduks, tuues kaasa vajaduse kestva sotsiaalse ja vaimse toe järele.

Keskus ühendab praegu ligi 300 Pärnus elavat ukrainlast. Organisatsiooni juht Tetiana Podolska kirjeldab, et põgenike seas valitseb suur ebakindlus tuleviku suhtes. Osa inimesi kaalub endiselt kodumaale naasmist ja on seda ka teinud, samas kui teised on püüdnud Pärnus elu nullist üles ehitada.

Keeleõpe ja töö on peamised takistused

Igapäevaelus seisavad paljud ukrainlased silmitsi keeruliste väljakutsetega. Podolska sõnul on kõige suuremateks komistuskivideks, mis takistavad inimestel siinses ühiskonnas täielikult kanda kinnitust saada, eesti keele oskuse puudumine ja raskused erialase töö leidmisel. Need probleemid süvendavad sageli ka psühholoogilist ebakindlust, mida toidab teadmine kodumaal toimuvast.

«Elu Ukrainas läheb üha keerulisemaks, elame praegu raske talve ootuses,» selgitas Podolska. Ta lisas, et vaatamata Eesti turvalisele keskkonnale on põgenikel äärmiselt raske saavutada sisemist rahu, teades, et nende kodumaa on jätkuvalt sõjatules. Keskus püüabki pakkuda tuge, et inimesed suudaksid toime tulla nii argimuredega kui ka kestva vaimse pinge ja ebakindlusega.