Pärnu tarneahelakonverentsil analüüsiti tootmise ja ajajuhtimise kitsaskohti

Produktiivsusekspert Jakob Gill jagas Pärnu tarneahelakonverentsil nõuandeid, kuidas kaitsta tähelepanu igapäevaste katkestuste keskel, samal ajal kui puidutööstuse Barrus tegevjuhi Martti Kork tõi välja tootmisprotsesside planeerimise keerukuse.

Pärnus peetud tarneahelakonverentsil keskenduti nii individuaalsele ajajuhtimisele kui ka tootmisettevõtete tarneahelate efektiivistamisele. Konverentsil esinenud eksperdid rõhutasid, et kiiresti muutuvas keskkonnas on nii inimressursi kui ka materiaalse varu juhtimine kriitilise tähtsusega.

Tähelepanu ja roheline tsoon

Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill tõdes, et paljud töötajad satuvad lõputusse kohustuste nõiaringi, püüdes kõiki kirju ja teateid koheselt hallata. Tema sõnul on selline lähenemine hukatuslik, kuna ülesanded ja infovoog ei lõppe kunagi. „Ma olin aastaid tagasi selles osas naiivne ja sain aru, et pean ise õppima piire panema,“ selgitas ta.

Gill soovitab töötajatel rakendada „rohelise tsooni“ kontseptsiooni. See tähendab 3-5 tundi päevas, mil inimese vaimne energia ja suutlikkus süveneda on tipus, mis paljude puhul langeb ajavahemikku kella 8 ja 12 vahel. Sellisel ajal tuleks tegeleda kõige nõudlikumate ülesannetega, et vältida pidevate katkestuste mõju tööviljakusele.

Tootmise ja andmete väljakutsed

Võru lähedal tegutseva puidutööstuse Barrus tegevjuhi Martti Kork juhtis tähelepanu sellele, et tehnoloogilised investeeringud üksi probleeme ei lahenda. Ettevõte on panustanud tootmise automatiseerimisse 35 miljonit eurot, kuid tarneahelas esinevad takistused nõuavad enamat kui vaid moodsamat masinaparki.

Puidutööstuse üheks suurimaks väljakutseks on toorme varieeruvus, mis mõjutab otseselt lõpptoote kvaliteeti ja materjalijääkide hulka. Kork märkis, et ettevõtte kasvades muutub andmevoog keerukamaks, mistõttu puudub piisav ülevaade laoseisudest. See on viinud olukorrani, kus ettevõtte toormeladu on kohati 20-30 protsenti suurem, kui tegelik vajadus nõuaks. Planeerimisprotsesside optimeerimine on seetõttu muutunud ettevõtte üheks peamiseks strateegiliseks eesmärgiks.