Pärnu metanoolitragöödia: 25 aastat massimürgistusest, mis nõudis 68 elu

Möödub 25 aastat Pärnu metanoolitragöödiast, kus 2001. aasta septembris haigestus 154 inimest ja 68 kaotas elu. Arst Raido Paasma meenutab sündmust kui tervishoiusüsteemi esimest suurt katsumust, mis lihvis hilisemate kriiside juhtimist.

Kolmapäeval täitus 25 aastat Pärnu metanoolitragöödiast. 2001. aasta septembris algas ulatuslik mürgistuslaine, mille tagajärjel vajas meditsiinilist abi 154 inimest, kellest 68 suri.

Sündmuste keskmes oli toona salaturult ostetud alkohol. Taastatud iseseisvuse algusaastatel ja piiratud sissetulekute tingimustes otsisid paljud odavamaid alternatiive poekaupadele. Salaalkoholi valmistajad lisasid kasumi suurendamiseks joogi sisse metanooli, teadmata või hoolimata sellest, et metanool muutub organismis mürgiseks sipelghappeks.

Pärnu haigla toonane intensiivraviteenistuse juhataja, toksikoloog ja anestesioloog Raido Paasma meenutab, et patsiendid kirjeldasid jookide imelikku maitset ja tõsiasja, et need ei tekitanud tavapärast joovet. "Mulle tollel ajal paar patsienti ütlesid, et kuradi imelik jook oli, ma jõin, aga üldse täis ei jäänud," sõnas Paasma.

Massiline mürgistus kujunes Pärnu haiglale kiiresti üle jõu käivaks. Haigla ei suutnud kõiki vajalikke protseduure, sealhulgas dialüüsi, kohapeal pakkuda. See sundis meditsiinisüsteemi reageerima ühtsena: patsiente jaotati teistesse haiglatesse vastavalt nende võimekusele. Paasma hinnangul oli see üleriigiline koordineeritud tegevus tervishoiusüsteemile esimeseks tõeliseks proovikiviks, mis andis väärtuslikke kogemusi hilisemateks kriisideks.

Ehkki metanoolimürgistused on tänapäeval haruldased, pole oht täielikult kadunud. Alles möödunud kuul vajas Pärnu haiglas ravi patsient, kes oli metanooli tarbinud. Paasma kinnitusel on probleem maailmas endiselt aktuaalne, eriti riikides, kus alkohol on kallis, kättesaamatu või usulistel põhjustel piiratud.