Pärnu ja Tartu peavad kliimamuutuste tõttu linnaplaneerimist muutma

Pärnu hiljutine sademete rekord ja Tartu Supilinna pikaajalised äravooluprobleemid näitavad tungivat vajadust teadlikumalt planeeritud sademeveesüsteemide järele. Eksperdid rõhutavad, et linnad peavad ootamatuteks üleujutusteks valmistuma digitaalsete mudelite ja parema infrastruktuuriga.

Eesti linnad peavad vaatama üle oma sademevee äravoolu strateegiad, kuna kasvav kliima varieeruvus toob kaasa üha intensiivsemaid ja ootamatumaid valingvihmasid. Eesti Maaülikooli hüdroinformaatika nooremprofessor Ottar Tamm rõhutab, et linnakeskkonnas tuleb teha teadlikke otsuseid, mitte loota juhustele.

Pärnu reageerib rekordilisele sajuveele

Pärnus mõõdeti rekordiline sademete hulk, mis purustas linna 150 aastat kehtinud rekordi. Mastaapne üleujutus tabas Rääma linnaosa, kus vee alla jäid nii aiad kui ka kodud. Päästeameti Lääne päästekeskuse operatiivjuht Mihkel Uueküla tõdes, et sündmusele ei eelnenud ilmateenistuse hoiatust ning päästjad pidid kiirelt kohanema. Kolme päeva jooksul oli olukorda lahendamas umbes 160 päästjat.

Pärnu abilinnapea Sander Kilk märkis, et linnavalitsus on juhtunust järeldused teinud. "Praegu hoolitseme omalt poolt, et kraavid ja truubid oleksid puhtad," ütles Kilk. Lisaks puhastustöödele otsib linn uusi insenertehnilisi lahendusi, et juhtida vesi probleemsetest kohtadest jõkke ilma pumpade abita.

Supilinna drenaažiprobleemid Tartus

Tartus kimbutab liigvesi Supilinna elanikke, kus kõrge põhjaveega ja turbane pinnas on muutunud vee äravoolu takistuseks. Kohaliku elaniku Marica-Maris Paju sõnul süvendasid olukorda Herne tänava remont ja Europani kvartali ehitus, mis lõikasid läbi piirkonna ajaloolise drenaažisüsteemi. Tamm lisas, et uued arendused on drenaažitorusid lõhkunud, mistõttu süsteem enam ei toimi.

Ekspertide hinnangul on drenaažisüsteemide taastamine keeruline ja kulukas, kuid hüdrotehnika insenerid saavad luua leevendusi, et hoida maapinda kuivemana. Tamm soovitab linnadel luua digitaalsed mudelid veevoolu suunamiseks ja kaardistada riske, et vältida vee kogunemist elamute keldritesse.