Pariisis toimunud konverentsil kummutati teooria Maa unikaalsusest

Pariisis toimunud teaduskonverentsil Origins 2026 esitletud uus arvutimudel näitab, et Maa-sarnased planeedid on universumis pigem reegel kui erand. Teadustöö lükkab ümber varasemad eeldused, mille kohaselt on meie koduplaneedi teke olnud harukordne juhus.

Pariisis toimunud teaduskonverentsil Origins 2026 tutvustas Hawaii ülikooli planetaariteadlane Nader Haghighipour uut uurimust, mis analüüsib planeetide teket Päikese-sarnaste tähtede ümber. Arvutimudelid näitavad, et Maa-sarnaste planeetide tekkimine ühe astronoomilise ühiku kaugusel tähest on protoplanetaarse ketta evolutsiooni loomulik tagajärg.

Uus lähenemine simulatsioonidele

Varasemad teaduslikud mudelid olid sageli konstrueeritud lähtudes meie oma Päikesesüsteemi arhitektuurist. Haghighipouri töörühm kasutas aga juhuslikke algtingimusi, lubades füüsikaseadustel määrata süsteemi arengu. Teadlase hinnangul oli varasem modelleerimine jõudnud oma piirini, kuna toetus liialt etteantud parameetritele.

Simulatsioonide käigus mängiti läbi üle tuhande stsenaariumi, kus protoplanetaarses kettas jaotus tahke aine ebaühtlaselt. Tulemused näitasid, et Veenuse-sarnane keha tekkis ligikaudu 28 protsendil juhtudest, säilitades seejuures oma orbiidi elamiskõlbliku tsooni piirides või selle vahetus läheduses. Ka Marsi analoogid ilmusid mudelites korduvalt.

Arvutused muutusid kiiremaks

Tänu arvutusvõimsuse kasvule ja uutele meetoditele võtab hüpoteetiliste kehade vastastikmõjude simuleerimine praegu aega vaid kuus kuni kaheksa nädalat. Varem vajasid samad arvutused kuus kuni kaheksa kuud.

Uurimus vastandub varasematele seisukohtadele, mida on esindanud näiteks Austria kosmoseuuringute instituudi teadlased Manuel Scherf ja Helmut Lammer. Nemad on varem väitnud, et tehnoloogilised tsivilisatsioonid peaksid asuma väga kaugel, kuna Maa-tüüpi planeedid on universumis äärmiselt haruldased. Haghighipouri mudel aga viitab, et Maa teket ei saa pidada juhuslikuks anomaaliaks.