Pariisis suri 56-aastaselt graafilise romaani legend Marjane Satrapi

4. juunil suri Pariisis kirjanik ja kunstnik Marjane Satrapi, kes oli tuntud peamiselt graafilise romaani "Persepolis" poolest. Ta oli 56-aastane. Satrapi teos muutis nii graafilise romaani žanrit kui ka lääne arusaama 20. sajandi traumast.

Pariisis suri 4. juunil 56-aastasena kirjanik, kunstnik ja disssident Marjane Satrapi, kelle graafiline romaan "Persepolis" muutis igaveseks nii žanrit ise kui ka lääne maailma arusaama Iraani revolutsiooni ajast.

Revolutsioon ja pagulus

Satrapi tuntumad teosed on komiks "Persepolis", mis räägib kasvamisest revolutsioonilises Iraanis, ning sellel põhinev samanimeline animafilm. Animafilm pälvis Cannes'i filmifestivalil žürii eriauhinna ja tõi Satrapi nime kogu maailmas esile. Oma eluloolistes teostes kirjeldas ta teravalt, mida tähendab elada režiimi all, mis suretab inimeses ennekõike vabaduse.

Sündinud Iraanis ja pagendatud Prantsusmaale, suutis Satrapi oma jutustuste kaudu avada läänelugejale ukse maailma, mis oli varem jäänud varju propagandamüüride taha. Tema mustvalged joonistused ja autobiograafilised lood tekitasid empaatiat ning murdsid stereotüüpe Iraani naistest ja ühiskonnast.

Pärand, mis ei kustu

"Persepolis" on tõlgitud enam kui 40 keelde ja on siiani üks enim loetud graafilisi romaane maailmas. Satrapi loomingule heideti mõnikord ette liialt isiklikku vaatenurka, kuid just see isikulisus tegi tema teostest ajaloolise dokumendi, mis puudutas miljoneid lugejaid üle maailma.

Satrapi pärand ulatub kaugemale kirjandusest — ta oli ka filmirežissöör ja ühiskondlik aktivist, kes kõneles avalikult Iraani režiimi inimõigusrikkumistest. Tema surm on kaotus kogu maailma kultuurimaastikule.