Parempopulistide tõus Euroopas seab ohtu NATO kaitseplaanid ja Ukraina toetamise

Euroopa parempoolsete erakondade kasvav toetus tekitab NATO-s ärevust seoses kaitse-eelarvete ja Ukraina abipakettide tulevikuga. Mitmes riigis kasutatakse valijate rahulolematust elukalliduse tõusu pärast argumendina, et vaidlustada kaitsekulutuste suurendamist.

Pariisist Roomani on parempopulistlikud jõud muutumas üha häälekamaks, seades kahtluse alla Euroopa riikide senise panuse kollektiivsesse kaitsesse. NATO ametnike sõnul võib see poliitiline trend pidurdada alliansi võimet saavutada 2035. aastaks seatud eesmärgid. Murettekitav on eelkõige asjaolu, et Euroopa ja Kanada kaitsekulutuste kasv, mis küündis tänavu 634 miljardi euroni, võib leida karmi vastuseisu valijaskonna poolt.

Majanduslikud argumendid kaitsekulutuste vastu

Roberto Vannacci, kes juhib Itaalia erakonda National Future, nõudis hiljuti kaitsekulutuste põhjalikku ülevaatamist. Tema hinnangul pole praegune rahastustase õigustatud, eriti olukorras, kus toormehinnad püsivad rekordkõrged ja elukallidus survestab kodanikke. Sarnast retoorikat kasutab ka Prantsusmaa paremäärmusliku erakonna liider Marine Le Pen, kes on avalikult teatanud, et rahaliselt pole Ukraina toetamine enam jätkusuutlik.

Itaalias on peaminister Giorgia Meloni sunnitud manööverdama koalitsioonipartnerite surve all, olles pakkunud välja kaitse-eelarve kärpeid. See tekitab pingeid liitlaste vahel, kes kardavad, et suuremate riikide investeeringute vähenemine halvab kogu alliansi arengu. Itaalia koalitsioonikaaslase, Liiga senaatori Claudio Borghi sõnul ei saa kaitsevaldkonda suunata raha, mida napib pensionideks või elektriarvete katteks.

Avaliku arvamuse ja poliitiline surve

Euroopa Välissuhete Nõukogu andmetel pole avalikkus kaitsekulutuste suurendamise suhtes üksmeelel. Kaheksas Euroopa riigis läbi viidud küsitlus näitas, et 46,2 protsenti vastanutest ei toeta kõrgemaid kaitsekulutusi, kui see tähendab maksutõusu. Samal ajal on Ukraina toetamine langenud 2025. aasta 59 protsendilt tänavusele 55 protsendile.

Saksa kaitseminister Boris Pistorius on hoiatanud, et parempoolsete erakondade vastuseis ei pruugi tulla vaid kodumaisest soovist kärpida, vaid peegeldab otseselt Moskva huve. Samas on Poolas president Karol Nawrocki proovinud blokeerida ligipääsu Euroopa Liidu kaitsefondi 44 miljardi euro suurustele laenudele, põhjendades seda suveräänsuse kaitsmisega ja võlakoorma vältimisega.

NATO võimekuse säilitamine

Alliansi sõjaliste ametnike sõnul ollakse praegu olukorras, kus on vaja Venemaale järele jõuda. Kui suured Euroopa riigid investeeringuid vähendavad, tekib reaalne oht võimekuse languseks, mis nõrgestab Euroopa kaitsevalmidust.