Paremäärmuslikud jõud Euroopas: kuidas tulevased valimised poliitilist maastikku muudavad

Paremäärmuslikud ja populistlikud erakonnad on saavutanud tugeva positsiooni mitmes Euroopa riigis, mõjutades otseselt EL-i poliitilist stabiilsust. Eelseisvad valimised Hispaanias, Prantsusmaal ja teistes riikides panevad proovile peavooluerakondade võime vastata valijate muredele elukalliduse ja julgeoleku pärast.

Euroopas on paremäärmuslikud ja populistlikud jõud muutunud poliitilise maastiku püsiosaks, olles kaasatud valitsuskoalitsioonidesse Horvaatias, Tšehhis, Itaalias ja Soomes. Värsked andmed näitavad, et viimastel riiklikel valimistel hääletas ligi veerand kontinendi valijatest paremäärmuslike parteide poolt, mis tähistab viiekordset kasvu võrreldes 1995. aastaga. Praegused küsitlused ennustavad neile liidrirolli Austrias, Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Euroopa poliitilist stabiilsust mõjutavad ka välised finantsvood ja ideoloogiline toetus. Analüüsid viitavad, et Euroopa organisatsioonidesse on suunatud välisrahalisi vahendeid, mille eesmärk oli edendada traditsioonilisi pereväärtusi ja seista vastu LGBTQ+ õigustele. Lisaks tuvastas USA luure 2022. aastal avalikustatud raportis, et Venemaa valitsus on suunanud välisriikide poliitilistele jõududele, sealhulgas Euroopas tegutsevatele rühmitustele, rahalist toetust.

Euroopa Liidu stabiilsus

Hoolimata hirmudest institutsioonide kokkuvarisemise ees on radikaalsed parteid muutnud oma strateegiat. Brexitist õppust võtnud liikumised ei taotle enam riikide lahkumist Euroopa Liidust, vaid keskenduvad selle «seestpoolt muutmisele». See lähenemine võib muuta otsustusprotsessid kohmakaks. Valitsused, mida juhivad paremäärmuslikud jõud, võivad kasutada vetoõigust, et takistada eelarveotsuseid, laienemist või kliimameetmeid, sarnaselt Ungari varasemale praktikale.

Samas puudub paremäärmuslike parteide vahel ühtsus. Prantsusmaa Rahvuslik Ralli on korduvalt distantseerunud Saksamaa erakonnast Alternative für Deutschland (AfD), kritiseerides viimase äärmuslikke seisukohti ja natsistliku retoorika kasutamist. See lõhe vähendab tõenäosust, et üle-euroopaline radikaalne blokk suudaks lähiajal ühtselt tegutseda.

Eelseisvad kuud toovad kaasa tiheda valimiskalendri. Hispaanias oodatakse hääletust novembris, millele järgnevad järgmisel aastal valimised Prantsusmaal, Eestis, Soomes, Kreekas, Slovakkias, Poolas ja Itaalias. Analüütikud viitavad, et valijate mure elukalliduse ja eluasemeprobleemide pärast on loonud soodsa pinnase radikaalsete lubaduste levikuks.