Paradoks Eesti meditsiiniõdede tööturul: tööotsijad ja vakantsed kohad ei kattu

Kuigi tervishoiusektoris räägitakse pidevalt tuhandetest puuduolevatest meditsiiniõdedest, on paljudel erialaspetsialistidel endiselt keeruline sobivat ametikohta leida. Probleemi juured peituvad ebakõlas haiglate spetsiifiliste vahetustega töötamise nõuete ja õdede ootuste vahel.

Tallinnas erialast tööd otsinud meditsiiniõde, kes soovis jääda anonüümseks, veetis üle poole aasta tulemusteta kandideerimisel. Hoolimata tervishoiusüsteemis valitsevast suurest õdede puudusest, saatis ta välja 20 CV-d, kuid sai vähe tagasisidet ja veel vähem kutseid vestlustele.

«Ma ei saa aru, kuidas neil siis õdesid puudu on, kui nad tööle ei võta,» kirjeldab ta oma frustratsiooni. Tööotsingute käigus kaalus naine isegi tervishoiust lahkumist ja klienditeenindusse siirdumist, et kiiremini sissetulek kindlustada. Tema kogemus pole unikaalne: 31. juuli seisuga oli Töötukassas registreeritud 45 õenduse ja ämmaemanduse haridusega inimest.

Ebakõlad tööturul

Töötukassa andmetel pole tööotsijate ja vakantsete kohtade geograafiline jaotus ühtlane. Harjumaal, kus on kõige rohkem õdede tööpakkumisi, on ka kõige enam vastava kvalifikatsiooniga töötuid. Samal ajal võib Järvamaal olla olukord vastupidine, kus vakantseid kohti on rohkem kui kohalikke soovijaid. Karjäärinõustajate hinnangul on sobiva koha leidmisel määravaks varasem töökogemus, spetsiifiline väljaõpe ning kandidaadi ootused tööajale.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on praegu täitmata umbes 70 õe ametikohta, kuid asutuse juhatuse liikme ja õendusdirektori Katre Zireli sõnul ei tähenda see automaatselt iga kandidaadi palkamist. Haigla vajab töötajaid eelkõige ööpäevaringset valvegraafikut nõudvatesse ja intensiivsetesse üksustesse. Paljud õed aga eelistavad kindlatel nädalapäevadel toimuvat tööd või ambulatoorset õendust, kus konkurents on suurem ja töökohad piiratumad.

Süvenev personalikriis

Eesti Õdede Liidu presidendi Kätlin Lillemaa sõnul on süsteemi jätkusuutlikkus löögi all, kuna märkimisväärne osa õdedest on vanemaealised. Tema sõnul püsib praegune olukord suuresti tänu sellele, et paljud õed töötavad ületunde või mitme tööandja juures.

«Kui õed töötaksid vaid täiskoormusega, siis oleks meil katastroofiline tööjõupuudus,» nendib Lillemaa. Ta lisab, et Eestis on puudus õdedest, arvestades nii pensionile siirdujate asendamist kui ka üldist personali vajadust tervishoius.