Papageno preemia otsib 2025. aasta parimaid suitsiidiennetuse lugusid

Papageno preemia kutsub ajakirjanikke esitama 2025. aastal avaldatud enesetappude ennetamist käsitlevaid töid. Parima loo autorile antakse 1000 eurone auhind, mille võitja kuulutatakse välja 10. septembril 2026, suitsiidiennetuse päeval. Preemiat antakse välja neljandat aastat järjest.

Papageno preemia korraldajad kutsuvad ajakirjanikke ja teisi meediatöötajaid üles esitama 2025. aastal ajalehes, raadios või televisioonis avaldatud enesetappude ennetamist toetavaid lugusid. Kandideerimistaotlused tuleb saata e-kirjaga aadressile ersi@suicidology.ee hiljemalt 10. juuliks.

Mis on Papageno efekt?

Preemia nimi pärineb Mozarti ooperist «Võluflööt», kus tegelane Papageno kaalub enesetappu, kuid loobub sellest tänu teiste toele ja abile. Sellest loost on suitsiidiennetuses tuletatud nn Papageno efekt, uuringud näitavad, et lood inimestest, kes on kriisist väljunud ja leidnud enesetapule alternatiive, võivad mõjuda toetavalt ka teistele raskustes inimestele. Sellised lood annavad lootust ja tõendavad, et keerulises olukorras on abi leidmine võimalik.

Preemia eesmärk on tunnustada ajakirjanduslikke töid, mis kannavad sõnumit, et keegi ei ole kunagi üksi, ning teadvustada, et suitsiidikäitumise teemal kirjutamine nõuab suurt vastutustunnet.

Žürii ja auhind

Esitatud lugusid hindab komisjon, kuhu kuuluvad valdkonna eksperdid, ajakirjanikud ning suitsiidiga lähedalt kokku puutunud inimesed. Parima loo autor saab 1000 eurot ning võitja nimetatakse avalikult 10. septembril 2026, rahvusvahelisel suitsiidiennetuse päeval.

Varasemad võitjad

Preemiat antakse välja juba neljandat aastat järjest. Esimesel aastal, 2023, pälvis esikoha Gunnar Leheste lugu tennisist Katriin Saare päästmisest läbi elumuutva telefonikõne. 2024. aastal tunnistati parimaks Kerttu Jänese artikkel teismelise tüdruku suitsiidisurma kohta. 2025. aastal võitis Kirsti Vainküla Eesti Expressis ilmunud lugu suitsiidiekspert Merike Sisaskist, kelle abikaasa valis elu asemel vabasurma.