Pankrotihaldur: Eesti maksejõuetussüsteemi riigistamine ei lahenda probleeme

Justiitsminister Liisa Pakosta plaan asendada pankrotihaldurid riigiametnikega on kohanud kriitikat, kuna valdkonna eksperdid peavad vajalikuks süsteemseid seadusemuudatusi, mitte pelka isikkoosseisu vahetust.

Justiitsminister Liisa Pakosta on Eestis välja käinud idee maksejõuetusmenetluste võimalikust riigistamisest, kus praegused pankrotihaldurid asendataks riigiametnikega. Pankrotihaldur Maire Arm suhtub sellesse plaani kriitiliselt, märkides, et menetlejate asendamine ei pruugi süsteemseid vigu parandada.

Pakosta ettepaneku eesmärk on vältida maksejõuetuse süsteemi kokkukukkumist. Võimaliku lahendusena on kaalutud ka pankrotihaldurite tasustamist riigieelarvest, mida toetab Maksejõueteenistus. Armi sõnul tekitab selline riigistamiskava aga kohese küsimuse selle tulemuslikkuse kohta.

«Kas riigi palgal olevad ametnikud teeksid tööd paremini kui praegused pankrotihaldurid? Praegu ju pankrotihaldurid kasutavad täpselt samuti kõiki seadusest tulenevaid võimalusi,» ütles Arm.

Ta selgitas, et probleem ei peitu haldurites, vaid menetluste iseloomus. Paljud pankrotijuhtumid jõuavad halduriteni liiga hilja, kui ettevõtetel pole enam vara alles. Samuti on süsteem praegu võlausaldajakeskne, sõltudes nende valmidusest menetlusi täiendavalt rahastada.

Armi hinnangul on vajalikud hoopis seadusemuudatused ja meetmed ärikeskkonna kvaliteedi parandamiseks, mitte pelk isikkoosseisu vahetus. Ta lisas, et maksejõuetuse süsteemi «kokkukukkumise» retoorika on arusaamatu, kuna probleemid on valdkonnas kestnud aastakümneid ning vajavad sisulist, mitte kosmeetilist sekkumist.