Pank tõstab väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate kodude rahastamisnõudeid

Üle poole Eesti kinnisvaratehingutest toimub väljaspool Tallinna ja Tartut, kuid pank nõuab seal asuvate kodude ostmisel märkimisväärselt suuremat omafinantseeringut. Muudatus on seotud kinnisvara likviidsuse ja finantseerimisvõimaluste riskidega väljaspool suuremaid linnaeid.

Eesti pankade rahastamispoliitika käib muutumas vastavalt geograafilisele asukohale, märkides üha teravamalt vahet suurte linnade ja väiksematest piirkondadest pärit kinnisvaral. Väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate elamute ostmisel nõutakse ostjatelt märkimisväärselt suuremat omafinantseeringut võrreldes pealinna ja Tartu piirkonna kinnisvaraga.

Statistika näitab, et üle poole Eesti kinnisvaratehingutest toimub just väljaspool suuremaid linnaeid, kuid pangad näevad neis piirkondades asuvaid kinnisvaraobjekte kätte võtmisel arvataval suuremaid riske. Pangad põhjendavad rangemaid tingimusi väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate kodude kehvema likviidsusega, teisisõnu, neid on raskem müüa ja nende reaalne väärtus võib halvasti käia.

Kinnisvaraekspertide sõnul peegeldab see rahastamise diskrimineerimise näol tehtud erinevus laiemaid majanduslikke erinevusi Eesti piirkondade vahel. Väljaspool pealinna ja teist suurlinna on töökohtade pakkumine kitsa ja demograafiline areng negatiivne, mistõttu pangad nõuavad tegelikult ostjatelt palju suuremaid rahalist tagajärge.

Seesugune poliitika võib tähendada, et väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate kodu ostmine muutub märksa keerulisemaks ja kallimaks tavakodanikele, kes pole võimelised pakkuma suuri omafinantseeringuid. See võib omakorda süvendada juba niigi teravat regionaalset ebavõrdust Eestis.